2010. aastal on tekkinud olukord, kus Kultuuriministeerium (KM) ei ole siiani toetanud malet riigieelarvelistest vahenditest ning ka Hasartmängumaksu Nõukogu, millele teeb oma ettepanekud rahastatavate projektide osas KM, on tagasi lükanud kõik maleolümpial ning noorte MM- ja EM-võistlustel osalemise finantseerimisega seotud projektid.
Sellest tulenevalt oli 11. juulil k.a. toimunud Eesti Maleliidu üldkoosoleku päevakorras punkt 2010. a. maleolümpial osalemisest ning klubid võtsid vastu alljärgneva otsuse:
OTSUS: Toetada meeste ja naiste võistkondade osalemist 2010. a. maleolümpial, kindlustada koondise liikmetele korralik ettevalmistus ning inimlikud tingimused Hantõ-Mansiiskis. Pöörduda riigi poole, et viimane toetaks Eesti võistkondade ettevalmistust ning osalemist maleolümpial. Piisava toetuse mittesaamisel võistkondi maleolümpiale mitte lähetada.
Tuginedes EML üldkoosoleku otsusele, esitas EML president 3. augustil Vabariigi Valitsusele (VV) taotluse, mille kokkuvõte oli alljärgnev:
„Tulenevalt eeltoodust palub Eesti Maleliit Vabariigi Valitsust toetada Eesti koondvõistkondade lähetamist 39. maleolümpiale ning noortekoondise lähetamist 2010. a. maailma- ja Euroopa meistrivõistlustele kokku 350 000 krooni ulatuses.
Samuti palume, et Vabariigi Valitsus kohustaks Kultuuriministeeriumi üle kandma Eesti Maleliidule 2010. a. riigieelarvest eraldatud vahendid, sest tekkinud olukorras on halvatud kogu maletegevus Eestis.”
Esitatud taotlus on siin
Et VV omaks faktidel põhinevat ning täit ülevaadet tekkinud olukorrast, siis taotlusele lisati ka alljärgnevad täiendavad materjalid:
1) Riigieelarvelised ja riiklike fondide toetused malele (2002-2010)
2) Hasartmängumaksu Nõukogu`2010 (Eesti Maleliidu projektid)
3) EML-i taotlus kultuuriministriga kohtumiseks (9.12.2009)
4) EML-i selgitus Kultuuriministeeriumi siseauditile (9.12.2009)
5) Kultuuriministeeriumi ametlik vastus kohtumisele ministriga (5.03.2010)
6) EML-i esindaja teabenõue alaliitude rahastamise kohta (18.03.2010)
7) Kultuuriministeeriumi asekantsleri venitamine teabenõudele vastamisel
8) Kultuuriministeeriumi vastus teabenõudele (23.04.2010)
9) EML-i esindaja esimene pöördumine KM-i poole lepingu sõlmimiseks (1.06.2010)
10) Kultuuriministeeriumi vastus (25.06.2010)
11) EML-i esindaja teine pöördumine KM-i poole lepingu sõlmimiseks (30.06.2010)
12) KM-i vastus (7.07.2010)
13) EML-i esindaja kolmas pöördumine KM-i poole (15.07.2010)
Et saada male rahastamisest ja KM-i asekantsler Tõnu Seili suhtumisest malesse parem ülevaade, siis olgu lisatud siia ka 17.03.2010 ajalehes Postimees ilmunud repliigid:
”Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil möönab, et majandussurutise tingimustes on spordialaliitudele eraldatav raha tõesti kahanenud, kuid 200 000 krooni on vaid osa riigilt tulevast toetusest.
«Teine osa on mõeldud otseselt noorte spordi arendamiseks. Kokku saavad nad meilt tänavu 597 000 krooni,» kinnitab Seil. Mullu oli toetus 860 000, tunamullu 964 000 krooni. Seil lisab, et koondiste tiitlivõistlustele saatmiseks on võimalik taotleda abi kultuurkapitalist: «Kõik need eraldised kokku teevad vähemalt poolteist miljonit.»
„Küll aga on Seilile vastukarva Olde ähvardava alatooniga suhtlusstiil. «Oleme saanud kirju, kus soovitakse paari päevaga saada riigilt ja Tallinna linnalt kirjalik kinnitus, et FIDE-le tasutakse 1,7 miljonit dollarit. Sellest paari päeva jooksul peaksid riik ja linn maksma kumbki 200 000 dollarit. Ülejäänud summa aga aasta jooksul,» toob ta uskumatuna näiva näite.”
„Olde sõnadest jääb mulje, et kultuuriministeerium ei taha Eestile palju kuulsust toonud spordiala rahastada, male polevat saanud tänavu riigilt sentigi toetust. «Meile eraldati terveks aastaks 200 000 krooni. See on ju mõnitamine, sellise summaga pole võimalik alaliitu üleval pidada ega näiteks koondist maleolümpiale saata,» märgib Olde. Protesti märgiks on mees keeldunud raha saamise lepingut allkirjastamast.”
Kui vaadata läbi kogu ametlik kirjavahetus (sh. EML-i järjepidevad ettepanekud KM-le koostööks ja 2010. a. toetuste lepingu allkirjastamiseks) ning võrrelda seda KM-i spordi asekantsleri poolt väljaöelduga meedias, siis tegelikult ei lähe T. Seili sõnad ja teod kokku.
Seepärast ei olnud ka üllatav, et pärast EML presidendi taotlust Vabariigi Valitsusele, nõutakse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ja EML-i juhatuse tagasikutsumist ning koosolekul peaks osalema ettekandega ka T. Seil. Liiga palju faktidel põhinevat infot on tänasel EML-i juhatusel KM-i tegevuse suhtes spordialade ebavõrdsel kohtlemisel ja rahastamisel.
On äärmiselt kummaline, et KM sekkub ühe MTÜ tegevusse ning ei aktsepteeri EML liikmesklubide enamuse (riigile saadetava toetuse taotluse poolt oli üle 2/3 klubidest) seisukohti.
Klubide hulgas tehakse juba aktiivselt „selgitustööd”, et kui praegust juhatust maha ei võeta, siis riik ei anna malele käesoleval aastal sentigi. Ka see väide on leidnud kajastamist kirjavahetuses EML-i esindaja ning KM-i vahel ning see ei ole seadusega kooskõlas.
Kui KM on kontrollinud EML-i tegevust juba alates 2009. a. septembrist ja EML on esitanud kõik nõutud dokumendid, siis mis segab KM-i allkirjastamast alaliiduga 2010. a. lepingut? Samas ei ole ka vastuvõetud ühtegi otsust EML-i väidetavate rikkumiste kohta ning seeläbi ei ole KM rakendanud mingeid sanktsioone maleliidu rahastamisel vastavalt kehtivale ministri käskkirjale. Lihtsalt ei anta malele raha ja seda ilma ühegi konkreetse ja faktidel põhineva süüdistuseta. Kas see on KM-i spordi asekantsleri omavoli, mille heakskiitmiseks loodab ta vahendeid valimata välja vahetada praeguse EML juhatuse?!
Tänane EML-i juhatus võitleb selle eest, et malet tuleb kohelda võrdselt teiste spordialadega (sh. olümpiaaladega) ning male (kogu spordi) rahastamine peab olema kooskõlas ministri käskkirjaga, läbipaistev ning kõigile selge. Kui neid tingimusi arvestada, siis male peaks riigilt saama toetust oluliselt rohkem (eelkõige noortespordi toetust, kus viimase kolme aasta jooksul on rahv. tiitlivõistlustelt võidetud kaheksa medalit).
Küll aga toetab maleliidu nn. „opositsioon” KM-i senist rahastamispoliitikat ning nende seisukohast on selline rahastamine piisav ja praeguses olukorras ei peakski riik toetama Eesti koondise ettevalmistust/osalemist maleolümpial. Küll aga hakkaks Margus Sööt (MTÜ Vabaettur) välja töötama tingimusi, mille alusel ta jagaks noortega tegelevatele maleklubidele riigi noortespordi toetusi (vastav punkt on erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise päevakorra nõudes). Ei ole vaja palju fantaasiat, et aru saada – mis meid ees ootab ja kes sellest jaotuskavast võidab, kes kaotab (sh. jääb üldse ilma).
Hendrik Olde
EML juhatuse esimees
Saturday, August 14, 2010
Tuesday, July 13, 2010
Kas Kultuuriministeerium asus ka maleklubisid revideerima?
12.07. 2010 saatis Kultuuriministeeriumi spordiosakond (edaspidi KM) EML liikmesklubidele alljärgneva meili, et ootab klubidelt informatsiooni 2009. aasta noortespordi toetuste tasumise kohta.
Sellega seoses on mitmed klubid pöördunud EML-i poole küsimusega, et kas KM-l on õigus nõuda maleklubide käest vastuseid esitatud küsimustele. Peale konsultatsioone erinevate osapooltega puudub Eesti Maleliidu hinnangul klubidel kohustus vastata esitatud küsimustele, sest maleklubidel ei ole noortespordi rahade osas lepingut KM-ga ning kõikide vajalike dokumentidega saab KM tutvuda Maleliidus. Samas ei ole Eesti Maleliidul midagi selle vastu, kui klubid otsustavad KM-ile vastata, sest Eesti Maleliidul pole vajadust midagi varjata.
Nagu on selgunud kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese 25. juuni 2010. aasta kirjast, siis KM ei ole veendunud selles, et EML on likvideerinud klubide ees kõik 2009. aasta noortespordi võlgnevused olukorras, kus KM ei ole eraldanud malele käesoleval aastal veel ühtegi krooni raha. Teadaolevalt teostab KM juba alates 2009. aasta septembrist kontrolli EML-s ning seda seoses noortespordi vahendite eraldamisega klubidele. Maleliit on KM-le jooksvalt esitanud kõik nõutud dokumendid, kuid siis tuleb järgmine kiri uute nõudmistega ja protsess jätkub. Nüüd pöörduti tagaselja klubide poole.
Sellist tegevust arvestades jääb arusaamatuks, kas KM püüab kõiki erinevaid teid pidi kontrollida EML-i poolt KM-le esitatud aruannete õigsust või on eesmärk halvata tõsiselt maletegevust Eestis, sealhulgas noorte osalemist 2010. aasta tiitlivõistlustel ning Eesti koondiste osalemist maleolümpial.
Klubidele saadetud meilis on viidatud EML-i ja KM-i vahel sõlmitud lepingule, mis on paraku kuni käesoleva hetkeni KM-i poolt lõpetamata. See tähendab, et KM otsustas ühepoolselt vähendada alaliitudele eraldatavaid toetusi tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2009 ning andis sellest alaliitudele teada alles 1. septembril 2009. aastal. Samas soovis KM, et EML kas oleks nõus malele eraldatavaid toetusi vähendama poolte kokkuleppel või siis lõpetaks EML ühepoolselt lepingu, sest KM ei ole täitnud lepingu tingimusi vääramatu jõu tõttu. Maleliit aga ei ole nõus toetussummasid vähendama poolte kokkuleppel. Selgelt arusaadava vääramatust jõust teavitava kirja sai EML alles 7. juulil 2010. aastal, kuigi lepingu järgi tuleb lepingupartnerit vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest koheselt teavitada.
Samuti saatis EML KM-i siseauditile 2009. aasta detsembris omapoolse selgituse, miks me kasutasime noortespordi toetusi mittesihipäraselt, mida tehti eelkõige Eesti täiskasvanute koondise kulutuste finantseerimiseks ja ka KM-i teadmisel. Meie selgitus oli alljärgnev.
Paraku on EML sattunud KM-i tõenäolise meelepaha alla, sest me olevat esimene alaliit, kes pärib KM-lt aru spordialaliitude tegevtoetuste ning noortespordi toetuste eraldamiste kohta. EML juhatus seisab selle eest, et male ning eelkõige noormaletajad saaksid riigi poolt rahastatud kooskõlas harrastajate arvuga, treenerite arvuga, sportlike tulemustega ning traditsioonidega. Spordialade rahastamiseks on kinnitatud kultuuriministri poolt vastavad kriteeriumid.
Kuna KM ei ole juba aastaid vastanud EML-i vastavatele järelpärimistele, siis olime sunnitud esitama KM-le ametliku teabenõude, millele suure hilinemisega saabus alljärgnev vastus.
Kas alaliitude rahastamisel kehtivad kindlad kriteeriumid nagu ministri määruses kirjas või on rahade jagamisel paljuski tegemist ka ametnike subjektiivse seisukohaga – otsustage ise!
Juba 2008. aastal avaldas EML president Eesti Päevalehes järgmise loo: http://www.epl.ee/artikkel/442970
Juba siis andis Carmen Kass teada, et male ei taha olla parem mingi teise spordiala arvelt, vaid et kõiki spordialasid Eestis tuleb kohalda võrdselt, sealhulgas alade rahastamisel.
Sellega seoses on mitmed klubid pöördunud EML-i poole küsimusega, et kas KM-l on õigus nõuda maleklubide käest vastuseid esitatud küsimustele. Peale konsultatsioone erinevate osapooltega puudub Eesti Maleliidu hinnangul klubidel kohustus vastata esitatud küsimustele, sest maleklubidel ei ole noortespordi rahade osas lepingut KM-ga ning kõikide vajalike dokumentidega saab KM tutvuda Maleliidus. Samas ei ole Eesti Maleliidul midagi selle vastu, kui klubid otsustavad KM-ile vastata, sest Eesti Maleliidul pole vajadust midagi varjata.
Nagu on selgunud kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese 25. juuni 2010. aasta kirjast, siis KM ei ole veendunud selles, et EML on likvideerinud klubide ees kõik 2009. aasta noortespordi võlgnevused olukorras, kus KM ei ole eraldanud malele käesoleval aastal veel ühtegi krooni raha. Teadaolevalt teostab KM juba alates 2009. aasta septembrist kontrolli EML-s ning seda seoses noortespordi vahendite eraldamisega klubidele. Maleliit on KM-le jooksvalt esitanud kõik nõutud dokumendid, kuid siis tuleb järgmine kiri uute nõudmistega ja protsess jätkub. Nüüd pöörduti tagaselja klubide poole.
Sellist tegevust arvestades jääb arusaamatuks, kas KM püüab kõiki erinevaid teid pidi kontrollida EML-i poolt KM-le esitatud aruannete õigsust või on eesmärk halvata tõsiselt maletegevust Eestis, sealhulgas noorte osalemist 2010. aasta tiitlivõistlustel ning Eesti koondiste osalemist maleolümpial.
Klubidele saadetud meilis on viidatud EML-i ja KM-i vahel sõlmitud lepingule, mis on paraku kuni käesoleva hetkeni KM-i poolt lõpetamata. See tähendab, et KM otsustas ühepoolselt vähendada alaliitudele eraldatavaid toetusi tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2009 ning andis sellest alaliitudele teada alles 1. septembril 2009. aastal. Samas soovis KM, et EML kas oleks nõus malele eraldatavaid toetusi vähendama poolte kokkuleppel või siis lõpetaks EML ühepoolselt lepingu, sest KM ei ole täitnud lepingu tingimusi vääramatu jõu tõttu. Maleliit aga ei ole nõus toetussummasid vähendama poolte kokkuleppel. Selgelt arusaadava vääramatust jõust teavitava kirja sai EML alles 7. juulil 2010. aastal, kuigi lepingu järgi tuleb lepingupartnerit vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest koheselt teavitada.
Samuti saatis EML KM-i siseauditile 2009. aasta detsembris omapoolse selgituse, miks me kasutasime noortespordi toetusi mittesihipäraselt, mida tehti eelkõige Eesti täiskasvanute koondise kulutuste finantseerimiseks ja ka KM-i teadmisel. Meie selgitus oli alljärgnev.
Paraku on EML sattunud KM-i tõenäolise meelepaha alla, sest me olevat esimene alaliit, kes pärib KM-lt aru spordialaliitude tegevtoetuste ning noortespordi toetuste eraldamiste kohta. EML juhatus seisab selle eest, et male ning eelkõige noormaletajad saaksid riigi poolt rahastatud kooskõlas harrastajate arvuga, treenerite arvuga, sportlike tulemustega ning traditsioonidega. Spordialade rahastamiseks on kinnitatud kultuuriministri poolt vastavad kriteeriumid.
Kuna KM ei ole juba aastaid vastanud EML-i vastavatele järelpärimistele, siis olime sunnitud esitama KM-le ametliku teabenõude, millele suure hilinemisega saabus alljärgnev vastus.
Kas alaliitude rahastamisel kehtivad kindlad kriteeriumid nagu ministri määruses kirjas või on rahade jagamisel paljuski tegemist ka ametnike subjektiivse seisukohaga – otsustage ise!
Juba 2008. aastal avaldas EML president Eesti Päevalehes järgmise loo: http://www.epl.ee/artikkel/442970
Juba siis andis Carmen Kass teada, et male ei taha olla parem mingi teise spordiala arvelt, vaid et kõiki spordialasid Eestis tuleb kohalda võrdselt, sealhulgas alade rahastamisel.
Monday, May 3, 2010
Aruanded, võlgnevused ja mittesihipäraselt kasutatud raha
Kuna taas tõstatub orbiiti teema, mis seotud aruandlusega, siis püüan omalt poolt anda ka mõned faktidel põhinevad selgitused. Ning kuna see „nõiajaht” algas seoses 2008. a. Maleolümpial (edaspidi MO) osalemise projekti rahastamisega, siis alustan ka sellest ajast.
Kui 2008. aasta II pooles süüdistati EML-i juhatust (sh. ka I. Krupenski KUKU raadio vahendusel), et me ei alustanud piisavalt varakult tookordse MO rahastamise otsimist ning seeläbi tekkisid ka MO-l osalemisega skandaalid, siis esimene tõsine kohtumine KM-i esindajate (S. Sukles ja T. Seil) toimus 26.02. 2008. EML-i poolt olid kohtumisel P. Leito ja mina. Siinkohal lisan, et sellest hetkest alates suhtleski riigiga ning sai lubadusi 2008. a. MO-rahastamise küsimuses juhatuse poolt P. Leito.
26.02. 2008. a. toimus kohtumine KM-s ning seal olid arutlusel järgmised teemad: (26.02. kiri T. Seilile). 2008. a. MO rahastamise projekt esitati HMN-le esimest korda jaanuaris (kokku üldse seitsme kuu jooksul) ja lõpptulemust teame me kõik.
Tollelt kohtumiselt saime lubadused (sh. ka MK´2011 toetamise osas) , et peale Pekingi olümpiat läheb lahedamaks ja siis tuleb ka rahastamine.
2008. a. oli Eesti spordile rahaliselt kõige edukam aasta (üle 170 milj. krooni) ning toetus eelmise aastaga võrreldes tõusis 16,74%. Male jaoks oli see aga esimene languse aasta (sh. ka „võimuvõitluse” algus), kus meie toetus langes 22,75% (lisatud tabel). Ka malel olid lubadused ja põhjendatud lootused/ootused rahastamise osas.
Augustis saabus FIDE-st kiri, kus teatati MO-l osalemise tingimustest (10. septembriks tuli ära tasuda FIDE võlg, mis oli tekkinud 2007. a. FIDE presidendi nõukogu korraldusest). Saatsin selle kirja edasi ka T. Seilile (26.08. kiri T.Seilile). Selle peale andis T. Seil Maleliidule suusõnalise lubaduse, mille edastas P. Leito ka juhatusele, kuid mis paraku jäigi lubaduseks (29.08. lubadus ja 9.09. tulemus). Jah, sellel hetkel kandis EML just KM-lt laekunud NS toetuse mittesihipäraselt FIDE võlgnevuse likvideerimiseks, sest vastasel juhul ei oleks olnud võimalik meie koondistel osalemine MO-l. Oli ju lubadus, et see raha Kulkast laekub!
Siit edasi jõudis asi meediasse, kus S. Sukles 11.09. 2008. a. EPL-s muuhulgas ütles: ”Kus on maleliidu aruanded? “Kui emotsioonivabalt asjale läheneda, siis tahaksin kõigepealt näha maleliidu aruandeid nii hasartmängumaksu nõukogule kui ka kultuurkapitalile,” kommenteerib kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles.”
Mõned päevad hiljem tekkis jälle lootus, sest 12.09. 2008.a. Postimees kirjutab: „Sukles omakorda viitas positiivse asjaoluna faktile, et Olde viis eile kultuuriministeeriumisse seni puudunud toetussummade kulutamise aruande. Postimehega vesteldes avaldasid mõlemad osapooled lootust, et probleem laheneb positiivselt. «Iga asja annab päästa,» kinnitas Sukles.
Tõe huvides lisan ka samas artiklis olnud EML juhatuse liikme repliigi: „Koondisele rahastaja leidmisega aktiivselt tegelenud Leito möönis, et tegemist on riskantse sammuga. Sisuliselt tuginetakse kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese suusõnalisele lubadusele, et seekord raha tõesti eraldatakse. «Samas on meile seda varemgi lubatud, ent nelja viimase jagamisega oleme saanud null krooni,» märkis Leito.”
Saime ka T. Seililt „rahustava” meili (kus muuhulgas kaalutakse erinevaid rahastamise variante, sh. „ühe võimalusena näeme puuduoleva summa leidmist muudest allikatest, et võimalusel see siis aasta IV kvartalis veel meie poolt osaliselt katta …”), millele andsin ka omapoolse selgituse. (3.10. kiri T. Seilile).
Seega, aruandevõlgnevused taandusid reaalsuses ainult ühele HMN-le esitamata aruandele (P. Kerese mälestusfestival'2008), mille põhjuste kohta andsin ka oma selgituse T. Seilile.
EML tegi järjekordsed projektid Kultuurkapitali IV kvartali jaotusesse ja jäi ootama positiivseid tulemusi, et siis tagant järele saaks osaliselt MO`2008 kulutused kaetud. Paraku oli selleks ajaks MO läbi saanud, EML-i poolt kulutused tehtud (sh. sept. laekunud NS rahade arvelt) ning edasi ei olnud see enam KM-i ametnike probleem. Kultuurkapitali 2008. a. IV kvartali tulemuste järelpärimise memo oli selline (8.12. 2008 suhtlus).
Vot siis ma ei suutnud enam seda valet taluda ja saatsin ka pöördumise kõigile Kulka spordi sihtkapitali liikmetele (11.12. pöördumine), kuid otsused olid ju tehtud ning rahad jaotatud. Seega, miinusesse (sh. „süüdlane” NS rahade mittesihipärases kasutamises on EML juhatuse esimees) jäi EML-l.
2008. a. P. Kerese mälestusfestivali aruande unustamine oli tõesti tingitud asjaolust, et HMN eraldas sellele ettevõtmisele raha alles pärast festivali toimumist kui olin andnud komisjoni liikmetele täiendavaid selgitusi. See oli üks vähestest kordadest kus projekti toetati pärast selle reaalset toimumist ning põhjuseks oli eelnev väärinfo edastamine projekti kohta.
Samal ajal olid aga juba kõik ülejäänud projektiga seotud aruanded esitatud nii Kulkale, kui Tallinna linnale.
Kuna sama jama kordus ka aastal 2009, siis olin sunnitud selles küsimuses saatma 25.02. 2009. a. KM-i kantslerile järelpärimise (mida KM-i dokumendiregistris registreeritud muidugi ei ole), millele sain ka vastuse. (HMN rahad).
Ja kui 2009. a. alguses saatis S. Sukles meile veel selgituse, milles oli :” … Samas arutades kõiki projekte oli nõukogu liikmetel veel hästi meeles ajakirjanduses ilmunud solvangud ja väljapressimine ning veel oli selle ajaga lisanduud informatsiooni ala harrstajate seast (oli räägitud vähemalt 4 Riigikogu liikmega ja arvata võid, et see oli negatiivne juhtimise suhtes), seega ei olnud kellegil isegi küsimust, kas anda liidule või mitte …”, siis mul on küsimus –kes ja mille peale oli solvunud?!
Kui täna T. Seil mingis intervjuus jälle väidab, et küsimus on mingites aruannetes, noortespordi rahade mittesihipärases kasutamises, siis kas on võimalik KM-i asjaajamises leida üks koht, kus on kinni peetud tähtaegadest, lubadustest rääkimata?!
Samuti ei ole ma siiani üheski väljaütlemises näinud mitte ühtegi fakti, sh. ka EML kirjadele saadetud vastustes. Miks?
Hendrik Olde / EML juhatuse esimees
Kui 2008. aasta II pooles süüdistati EML-i juhatust (sh. ka I. Krupenski KUKU raadio vahendusel), et me ei alustanud piisavalt varakult tookordse MO rahastamise otsimist ning seeläbi tekkisid ka MO-l osalemisega skandaalid, siis esimene tõsine kohtumine KM-i esindajate (S. Sukles ja T. Seil) toimus 26.02. 2008. EML-i poolt olid kohtumisel P. Leito ja mina. Siinkohal lisan, et sellest hetkest alates suhtleski riigiga ning sai lubadusi 2008. a. MO-rahastamise küsimuses juhatuse poolt P. Leito.
26.02. 2008. a. toimus kohtumine KM-s ning seal olid arutlusel järgmised teemad: (26.02. kiri T. Seilile). 2008. a. MO rahastamise projekt esitati HMN-le esimest korda jaanuaris (kokku üldse seitsme kuu jooksul) ja lõpptulemust teame me kõik.
Tollelt kohtumiselt saime lubadused (sh. ka MK´2011 toetamise osas) , et peale Pekingi olümpiat läheb lahedamaks ja siis tuleb ka rahastamine.
2008. a. oli Eesti spordile rahaliselt kõige edukam aasta (üle 170 milj. krooni) ning toetus eelmise aastaga võrreldes tõusis 16,74%. Male jaoks oli see aga esimene languse aasta (sh. ka „võimuvõitluse” algus), kus meie toetus langes 22,75% (lisatud tabel). Ka malel olid lubadused ja põhjendatud lootused/ootused rahastamise osas.
Augustis saabus FIDE-st kiri, kus teatati MO-l osalemise tingimustest (10. septembriks tuli ära tasuda FIDE võlg, mis oli tekkinud 2007. a. FIDE presidendi nõukogu korraldusest). Saatsin selle kirja edasi ka T. Seilile (26.08. kiri T.Seilile). Selle peale andis T. Seil Maleliidule suusõnalise lubaduse, mille edastas P. Leito ka juhatusele, kuid mis paraku jäigi lubaduseks (29.08. lubadus ja 9.09. tulemus). Jah, sellel hetkel kandis EML just KM-lt laekunud NS toetuse mittesihipäraselt FIDE võlgnevuse likvideerimiseks, sest vastasel juhul ei oleks olnud võimalik meie koondistel osalemine MO-l. Oli ju lubadus, et see raha Kulkast laekub!
Siit edasi jõudis asi meediasse, kus S. Sukles 11.09. 2008. a. EPL-s muuhulgas ütles: ”Kus on maleliidu aruanded? “Kui emotsioonivabalt asjale läheneda, siis tahaksin kõigepealt näha maleliidu aruandeid nii hasartmängumaksu nõukogule kui ka kultuurkapitalile,” kommenteerib kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles.”
Mõned päevad hiljem tekkis jälle lootus, sest 12.09. 2008.a. Postimees kirjutab: „Sukles omakorda viitas positiivse asjaoluna faktile, et Olde viis eile kultuuriministeeriumisse seni puudunud toetussummade kulutamise aruande. Postimehega vesteldes avaldasid mõlemad osapooled lootust, et probleem laheneb positiivselt. «Iga asja annab päästa,» kinnitas Sukles.
Tõe huvides lisan ka samas artiklis olnud EML juhatuse liikme repliigi: „Koondisele rahastaja leidmisega aktiivselt tegelenud Leito möönis, et tegemist on riskantse sammuga. Sisuliselt tuginetakse kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese suusõnalisele lubadusele, et seekord raha tõesti eraldatakse. «Samas on meile seda varemgi lubatud, ent nelja viimase jagamisega oleme saanud null krooni,» märkis Leito.”
Saime ka T. Seililt „rahustava” meili (kus muuhulgas kaalutakse erinevaid rahastamise variante, sh. „ühe võimalusena näeme puuduoleva summa leidmist muudest allikatest, et võimalusel see siis aasta IV kvartalis veel meie poolt osaliselt katta …”), millele andsin ka omapoolse selgituse. (3.10. kiri T. Seilile).
Seega, aruandevõlgnevused taandusid reaalsuses ainult ühele HMN-le esitamata aruandele (P. Kerese mälestusfestival'2008), mille põhjuste kohta andsin ka oma selgituse T. Seilile.
EML tegi järjekordsed projektid Kultuurkapitali IV kvartali jaotusesse ja jäi ootama positiivseid tulemusi, et siis tagant järele saaks osaliselt MO`2008 kulutused kaetud. Paraku oli selleks ajaks MO läbi saanud, EML-i poolt kulutused tehtud (sh. sept. laekunud NS rahade arvelt) ning edasi ei olnud see enam KM-i ametnike probleem. Kultuurkapitali 2008. a. IV kvartali tulemuste järelpärimise memo oli selline (8.12. 2008 suhtlus).
Vot siis ma ei suutnud enam seda valet taluda ja saatsin ka pöördumise kõigile Kulka spordi sihtkapitali liikmetele (11.12. pöördumine), kuid otsused olid ju tehtud ning rahad jaotatud. Seega, miinusesse (sh. „süüdlane” NS rahade mittesihipärases kasutamises on EML juhatuse esimees) jäi EML-l.
2008. a. P. Kerese mälestusfestivali aruande unustamine oli tõesti tingitud asjaolust, et HMN eraldas sellele ettevõtmisele raha alles pärast festivali toimumist kui olin andnud komisjoni liikmetele täiendavaid selgitusi. See oli üks vähestest kordadest kus projekti toetati pärast selle reaalset toimumist ning põhjuseks oli eelnev väärinfo edastamine projekti kohta.
Samal ajal olid aga juba kõik ülejäänud projektiga seotud aruanded esitatud nii Kulkale, kui Tallinna linnale.
Kuna sama jama kordus ka aastal 2009, siis olin sunnitud selles küsimuses saatma 25.02. 2009. a. KM-i kantslerile järelpärimise (mida KM-i dokumendiregistris registreeritud muidugi ei ole), millele sain ka vastuse. (HMN rahad).
Ja kui 2009. a. alguses saatis S. Sukles meile veel selgituse, milles oli :” … Samas arutades kõiki projekte oli nõukogu liikmetel veel hästi meeles ajakirjanduses ilmunud solvangud ja väljapressimine ning veel oli selle ajaga lisanduud informatsiooni ala harrstajate seast (oli räägitud vähemalt 4 Riigikogu liikmega ja arvata võid, et see oli negatiivne juhtimise suhtes), seega ei olnud kellegil isegi küsimust, kas anda liidule või mitte …”, siis mul on küsimus –kes ja mille peale oli solvunud?!
Kui täna T. Seil mingis intervjuus jälle väidab, et küsimus on mingites aruannetes, noortespordi rahade mittesihipärases kasutamises, siis kas on võimalik KM-i asjaajamises leida üks koht, kus on kinni peetud tähtaegadest, lubadustest rääkimata?!
Samuti ei ole ma siiani üheski väljaütlemises näinud mitte ühtegi fakti, sh. ka EML kirjadele saadetud vastustes. Miks?
Hendrik Olde / EML juhatuse esimees
Saturday, May 1, 2010
Kultuuriministeeriumi vastus EML-i teabenõudele riigieelarveliste rahade eraldamise küsimuses
18. märtsil 2010. aastal esitas EML lepinguline esindaja (Advokaadibüroo Aivar Pilv) kultuuriministrile teabenõude „TEABENÕUE ja SELGITUSTAOTLUS riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamist puudutavas”. Teabenõude tekst.
Teabenõue registreeriti KM-i dokumendiregistris 19. märtsil ning sellele vastamise tähtajaks on märgitud samas 26. märts 2010.
1. aprilliks jõudis lõpuks ka esmane vastus kohale, mis 26. märtsil oli saadetud kogemata?! valele aadressile. Ja teabenõude vastus oli:
Advokaadibüroo Aivar Pilv
Vastus teabenõudele
Käesolevaga esitab Kultuuriministeerium Teile teabenõudele vastamise korras Kultuuriministeeriumi 2010.a. eelarve ministri käskkirja lisa, spordi jaotused (kultuuriministri 29.12.2009 käskkiri nr 436, Lisa nr 6).
Vastavalt 26.03.2010 telefonivestluses Tõnu Seili ja Merilin Valdmaa poolt kokkulepitule täpsustab ja selgitab Kultuuriministeerium käesolevale kirjale lisatud kultuuriministri 29.12.2009 käskkirja nr 436 Lisas 6 (sport) toodud summade kujunemisprintsiipe koos vastustega Teie 18.03.2010 kirjas toodud küsimustele.
--
Lugupidamisega,
Tõnu Seil
Kultuuriministeerium
Asekantsler
Läks nädala jagu aega edasi ning 6. aprillil saatis T. Seil järgmise selgituse:
From: Tõnu Seil [mailto:Tonu.Seil@kul.ee]
Sent: Tuesday, April 06, 2010 2:39 PM
To:
Subject: RE: Vastus teabenõudele
tere
Kõigepealt vabandan, et saatsime alguses esimese teabenõude valel e-posti aadressil (...@apilv.ee asemel ...@pilv.ee) ja see tuli tagasi. Tänaseks on see Teieni jõudnud.
Kultuuriministeerium vastab Teie poolt esitatud küsimustele märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel 30 päeva jooksul alates kirja saamisest. tegelikkuses teeme seda kindlasti kiiremini ja üritame nädala jooksul saada vajalikud vastused kokku ehk siis järgmiseks nädalaks prognoosin.
Peame kahjuks samadel teemadel ja samaaegselt vastama erinevatele malega seonduvatele küsimustele, mille Eesti Maleliit on saatnud Kultuuriministeeriumile, kogu Eesti meediale, Riigikogule, peaministrile, riigikontrolörile jne. Palun võimalusel oma kliendile märku anda, et meedias Kultuuriministeeriumi süüdistamine selle sama teema kiirendatud korras mitte vastamise osas ei ole väga kohane. Kultuuriministeerium vastab nendes küsimustes otse advokaadibüroole ja teeb seda seaduses ettenähtud korras.
Lugupidamisega,
Tõnu Seil
Kultuuriministeerium
Asekantsler
23. aprillil saabus lõpuks ka vastus selgitustaotlusele ja see oli alljärgnev. Selgitustaotluse vastus.
Kas see info annab mingigi vastuse meie poolt esitatud teabenõudele, otsustage ise?!
Teabenõue registreeriti KM-i dokumendiregistris 19. märtsil ning sellele vastamise tähtajaks on märgitud samas 26. märts 2010.
1. aprilliks jõudis lõpuks ka esmane vastus kohale, mis 26. märtsil oli saadetud kogemata?! valele aadressile. Ja teabenõude vastus oli:
Advokaadibüroo Aivar Pilv
Vastus teabenõudele
Käesolevaga esitab Kultuuriministeerium Teile teabenõudele vastamise korras Kultuuriministeeriumi 2010.a. eelarve ministri käskkirja lisa, spordi jaotused (kultuuriministri 29.12.2009 käskkiri nr 436, Lisa nr 6).
Vastavalt 26.03.2010 telefonivestluses Tõnu Seili ja Merilin Valdmaa poolt kokkulepitule täpsustab ja selgitab Kultuuriministeerium käesolevale kirjale lisatud kultuuriministri 29.12.2009 käskkirja nr 436 Lisas 6 (sport) toodud summade kujunemisprintsiipe koos vastustega Teie 18.03.2010 kirjas toodud küsimustele.
--
Lugupidamisega,
Tõnu Seil
Kultuuriministeerium
Asekantsler
Läks nädala jagu aega edasi ning 6. aprillil saatis T. Seil järgmise selgituse:
From: Tõnu Seil [mailto:Tonu.Seil@kul.ee]
Sent: Tuesday, April 06, 2010 2:39 PM
To:
Subject: RE: Vastus teabenõudele
tere
Kõigepealt vabandan, et saatsime alguses esimese teabenõude valel e-posti aadressil (...@apilv.ee asemel ...@pilv.ee) ja see tuli tagasi. Tänaseks on see Teieni jõudnud.
Kultuuriministeerium vastab Teie poolt esitatud küsimustele märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel 30 päeva jooksul alates kirja saamisest. tegelikkuses teeme seda kindlasti kiiremini ja üritame nädala jooksul saada vajalikud vastused kokku ehk siis järgmiseks nädalaks prognoosin.
Peame kahjuks samadel teemadel ja samaaegselt vastama erinevatele malega seonduvatele küsimustele, mille Eesti Maleliit on saatnud Kultuuriministeeriumile, kogu Eesti meediale, Riigikogule, peaministrile, riigikontrolörile jne. Palun võimalusel oma kliendile märku anda, et meedias Kultuuriministeeriumi süüdistamine selle sama teema kiirendatud korras mitte vastamise osas ei ole väga kohane. Kultuuriministeerium vastab nendes küsimustes otse advokaadibüroole ja teeb seda seaduses ettenähtud korras.
Lugupidamisega,
Tõnu Seil
Kultuuriministeerium
Asekantsler
23. aprillil saabus lõpuks ka vastus selgitustaotlusele ja see oli alljärgnev. Selgitustaotluse vastus.
Kas see info annab mingigi vastuse meie poolt esitatud teabenõudele, otsustage ise?!
Sunday, April 25, 2010
Kas järge ootab maleolümpial osalemisest loobumine?
Kui märtsis sai selgeks, et Kultuuriministeerium sõna otseses blokeeris MK'2011 toimumise Eestis (sh. ka 2016. a. Maleolümpia) ning „süüdlaseks” olevat Eesti Maleliit ise, siis kätte hakkab jõudma see aeg, kus oma järjekorda ootab ka 2010. aasta maleolümpial osalemisest loobumine. Kuna maleolümpia toimub septembris, siis juba juunis-juulis on vaja tasuda kõik võistlustel osalemisega seotud kulutused, kuid Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud taotlused saavad järjekindlalt eitavaid vastuseid kõigile EML poolt esitatud projektidele (2010. a. Maleolümpial osalemine; 2010. a. noorte MM- ja EM-võistlustel osalemine; 2010. a. nädalalõputurniiride sari).
Kui EML-i juhatus saatis Kultuuriministeeriumile läinud aasta detsembris kirja, milles me palusime kohtumist ministriga, et teiste küsimuste hulgas arutada ka male rahastamist ning 2010.aasta maleolümpial osalemist, siis mõistlikku vastust sellele ei tulnudki, kokkusaamisest rääkimata.
Kahjuks on aga Kultuuriministeeriumi esindaja koostöö tegemise ja positiivsete lahenduste otsimise asemel keskendunud süüdistuste esitamisele alaliidu vastu, et meil on võlgnevused FIDE, ECU ja oma liikmesklubide ees ning meie maletajad ei saa seeläbi osaleda rahvusvahelistel võistlustel (tänaseks on EML leidnud nendele probleemidele ilma Kultuuriministeeriumi toetuseta lahendused ja mingeid takistusi meie maletajate võistlemisel ei ole) ning noortega tehtav maleline töö klubides on häiritud.
2010.aastaks on EML-le planeeritud riigieelarvest alaliidu tegevtoetuseks 200 tuhat krooni, millega kohe kindlasti ei ole võimalik lähetada meie koondisi maleolümpiale Hantõ-Mansiiskisse.
17. märtsi Postimehes „rahustab” asekantsler Tõnu Seil maletajaid, et see pakutav tegevtoetus on vaid üks osa toetustest ning maleolümpial osalemiseks on võimalus saada ka toetusi fondidest (tema pakutud numbrite liitmisel peaks tulema fondidelt maleolümpia projektile kuni 900 tuhat krooni).
Meenutuseks, et täpselt vastupidist ütles kantsler Siim Sukles 2008.a. 11. septembri Eesti Päevalehes:
“Saan aru nii, et maleliit ongi oma tegevuse üles ehitanud lootusele, et küll riik viimasel minutil hädast välja aitab,” lisab Sukles, kes rõhutab, et riik ei pea alaliitude osalemiskulusid tiitlivõistlustel kinni maksma.
“Riik toetab alaliitu, mitte selle eri projekte. Maleliidu oma asi, kas ta ostab toetuse eest pliiatseid või läheb maleolümpiale. Kui toetustega on kitsam, siis peavad alaliidud seda enam ise enda eest väljas olema. Ka maleliit pidanuks toetuse otsimisega varem agar olema,” märgib Sukles.”
Kui Tõnu Seil aastal 2010 ütleb ajakirjanduse vahendusel üht, siis reaalsus on jällegi risti vastupidine.
HMN-i poolt eraldatud viimased toetused EML- i poolt esitatud projektidele on: P.Kerese mälestusfestival'2009 – 30 tuhat krooni (2009. a. jaanuaris) ja P.Kerese mälestusfestival'2010 – 20 tuhat krooni (2009. a. detsembris). Kinnitan, et ka nende summade kasutamise kohta on tähtajaks esitatud kõik aruanded.
Samas toimus 19. aprillil järjekordne HMN koosolek ning EML-i poolt esitatud projektid noorte MM-ks ja maleolümpiaks said taas eitava vastuse. Nii juhtus ka jaanuaris ja veebruaris esitatud projektidega. Seega ei ole EML saanud käesoleval aastal HMN-le esitatud projektidele ühtegi krooni!
Ja täna hakkab jälle eitavate vastuste põhjendusena „mängima” see plaat, et EML-l on aruanded esitamata!
Kui alaliidu projektid, mis on suunatud just meie koondiste lähetamisele tiitlivõistlustele, saavad järjekindlalt eitavaid vastuseid, siis malele siiski üht-teist tilgub.
Nii saadi Hiiumaa suveturniir'2010 korraldamiseks 10 tuhat krooni (teadupärast on selle ettevõtmisega tihedalt seotud MTÜ Vabaettur maleaktivist Margus Sööt). BEKO rahvusvaheline noorteturniir, mida ei ole EML kalendris ja millest enamus meie maletajaid ei tea midagi, sai samuti 10 tuhat krooni (taotluse esitaja oli MTÜ Vabaettur ja I. Krupenski). 19. aprilli jaotusest sai ka toetust I. Raua mälestusturniir'2010 projekti esitanud Viljandi CC Fellin, mille esindaja on Gert Elmaste.
Kui nüüd uuesti tulla pealkirja juurde tagasi, siis kas Kultuuriministeeriumi kindel eesmärk ongi jõuda taaskord selleni, et tekitada uus konflikt maletajate ja maleliidu vahel?! Et maletajad ei saaks osaleda maleolümpial (seega maleliit on paha) ja samal ajal saavad toetust EML-i juhatuse tegevust aktiivselt ja ennastsalgavalt kritiseerivad maleaktivistid ning seda paljuski projektidele, mida alaliidu kalendris ei kajastu!
Mul on hea meel, et toetusi saavad ka mõnede klubide poolt esitatud projektid, kuid mul on kahju, et nende projektide toetamise „käekiri” ei ole demokraatlik ja kõigile võrdne.
EPL 16. veebr. 2009 „Kas kriisiaeg raputab spordielu?”
Kes praegu rohkem raha saab?
Vallimäe: Kas praegused raha jaotumise protsendid on põhjus või tagajärg? See on paraku tagajärg. Aga võiks olla põhjus – teadliku ja sihikindla raha suunamise tulemus.
Ma ei tee konkreetseid etteheiteid, aga kes jagavad kultuuriministeeriumis raha? Kantsler Siim Sukles ja asekantsler Tõnu Seil. Ka hasartmängumaksuraha käib formaalselt sealt läbi. See on ametkondlik-poliitiline otsustamine.
Kas hasartmängumaksust ja kultuurkapitalist jagatav raha läheb ikka õigesse kohta?
Seil: Hasartmängumaksunõukogu usaldab ministeeriumi ja meie tehtud otsuseid, mida teeme kokkulepete järgi. Poliitiline sekkumine on väga väike.
Kokkuvõtteks: Kas keegi on kusagil teinud kokkuleppe, et maletajad ei sõida 2010. aastal olümpiale? Kes vastab?
Kui EML-i juhatus saatis Kultuuriministeeriumile läinud aasta detsembris kirja, milles me palusime kohtumist ministriga, et teiste küsimuste hulgas arutada ka male rahastamist ning 2010.aasta maleolümpial osalemist, siis mõistlikku vastust sellele ei tulnudki, kokkusaamisest rääkimata.
Kahjuks on aga Kultuuriministeeriumi esindaja koostöö tegemise ja positiivsete lahenduste otsimise asemel keskendunud süüdistuste esitamisele alaliidu vastu, et meil on võlgnevused FIDE, ECU ja oma liikmesklubide ees ning meie maletajad ei saa seeläbi osaleda rahvusvahelistel võistlustel (tänaseks on EML leidnud nendele probleemidele ilma Kultuuriministeeriumi toetuseta lahendused ja mingeid takistusi meie maletajate võistlemisel ei ole) ning noortega tehtav maleline töö klubides on häiritud.
2010.aastaks on EML-le planeeritud riigieelarvest alaliidu tegevtoetuseks 200 tuhat krooni, millega kohe kindlasti ei ole võimalik lähetada meie koondisi maleolümpiale Hantõ-Mansiiskisse.
17. märtsi Postimehes „rahustab” asekantsler Tõnu Seil maletajaid, et see pakutav tegevtoetus on vaid üks osa toetustest ning maleolümpial osalemiseks on võimalus saada ka toetusi fondidest (tema pakutud numbrite liitmisel peaks tulema fondidelt maleolümpia projektile kuni 900 tuhat krooni).
Meenutuseks, et täpselt vastupidist ütles kantsler Siim Sukles 2008.a. 11. septembri Eesti Päevalehes:
“Saan aru nii, et maleliit ongi oma tegevuse üles ehitanud lootusele, et küll riik viimasel minutil hädast välja aitab,” lisab Sukles, kes rõhutab, et riik ei pea alaliitude osalemiskulusid tiitlivõistlustel kinni maksma.
“Riik toetab alaliitu, mitte selle eri projekte. Maleliidu oma asi, kas ta ostab toetuse eest pliiatseid või läheb maleolümpiale. Kui toetustega on kitsam, siis peavad alaliidud seda enam ise enda eest väljas olema. Ka maleliit pidanuks toetuse otsimisega varem agar olema,” märgib Sukles.”
Kui Tõnu Seil aastal 2010 ütleb ajakirjanduse vahendusel üht, siis reaalsus on jällegi risti vastupidine.
HMN-i poolt eraldatud viimased toetused EML- i poolt esitatud projektidele on: P.Kerese mälestusfestival'2009 – 30 tuhat krooni (2009. a. jaanuaris) ja P.Kerese mälestusfestival'2010 – 20 tuhat krooni (2009. a. detsembris). Kinnitan, et ka nende summade kasutamise kohta on tähtajaks esitatud kõik aruanded.
Samas toimus 19. aprillil järjekordne HMN koosolek ning EML-i poolt esitatud projektid noorte MM-ks ja maleolümpiaks said taas eitava vastuse. Nii juhtus ka jaanuaris ja veebruaris esitatud projektidega. Seega ei ole EML saanud käesoleval aastal HMN-le esitatud projektidele ühtegi krooni!
Ja täna hakkab jälle eitavate vastuste põhjendusena „mängima” see plaat, et EML-l on aruanded esitamata!
Kui alaliidu projektid, mis on suunatud just meie koondiste lähetamisele tiitlivõistlustele, saavad järjekindlalt eitavaid vastuseid, siis malele siiski üht-teist tilgub.
Nii saadi Hiiumaa suveturniir'2010 korraldamiseks 10 tuhat krooni (teadupärast on selle ettevõtmisega tihedalt seotud MTÜ Vabaettur maleaktivist Margus Sööt). BEKO rahvusvaheline noorteturniir, mida ei ole EML kalendris ja millest enamus meie maletajaid ei tea midagi, sai samuti 10 tuhat krooni (taotluse esitaja oli MTÜ Vabaettur ja I. Krupenski). 19. aprilli jaotusest sai ka toetust I. Raua mälestusturniir'2010 projekti esitanud Viljandi CC Fellin, mille esindaja on Gert Elmaste.
Kui nüüd uuesti tulla pealkirja juurde tagasi, siis kas Kultuuriministeeriumi kindel eesmärk ongi jõuda taaskord selleni, et tekitada uus konflikt maletajate ja maleliidu vahel?! Et maletajad ei saaks osaleda maleolümpial (seega maleliit on paha) ja samal ajal saavad toetust EML-i juhatuse tegevust aktiivselt ja ennastsalgavalt kritiseerivad maleaktivistid ning seda paljuski projektidele, mida alaliidu kalendris ei kajastu!
Mul on hea meel, et toetusi saavad ka mõnede klubide poolt esitatud projektid, kuid mul on kahju, et nende projektide toetamise „käekiri” ei ole demokraatlik ja kõigile võrdne.
EPL 16. veebr. 2009 „Kas kriisiaeg raputab spordielu?”
Kes praegu rohkem raha saab?
Vallimäe: Kas praegused raha jaotumise protsendid on põhjus või tagajärg? See on paraku tagajärg. Aga võiks olla põhjus – teadliku ja sihikindla raha suunamise tulemus.
Ma ei tee konkreetseid etteheiteid, aga kes jagavad kultuuriministeeriumis raha? Kantsler Siim Sukles ja asekantsler Tõnu Seil. Ka hasartmängumaksuraha käib formaalselt sealt läbi. See on ametkondlik-poliitiline otsustamine.
Kas hasartmängumaksust ja kultuurkapitalist jagatav raha läheb ikka õigesse kohta?
Seil: Hasartmängumaksunõukogu usaldab ministeeriumi ja meie tehtud otsuseid, mida teeme kokkulepete järgi. Poliitiline sekkumine on väga väike.
Kokkuvõtteks: Kas keegi on kusagil teinud kokkuleppe, et maletajad ei sõida 2010. aastal olümpiale? Kes vastab?
Wednesday, April 7, 2010
Kas maleolümpia`2016 ja Maailma Karikas`2011 olid ainult maleliidu utoopilised unistused?
Kui tänaseks on Eesti suure tõenäosusega kaotanud õiguse korraldada MK`2011 (vastava äraütleva kirja saatsin FIDE-le märtsi teises pooles, sest riik loobus igasugustest varasematest lubadustest) ja Maleolümpia`2016, siis on hakanud uksest ja aknast sisse tulema süüdistusi, et tegemist on algusest peale olnud Eesti Maleliidu utoopiliste unistustega, mida keegi ei ole kunagi lubanud toetada.
Hetkel ei ole FIDE leidnud sellele võistlusele uut korraldajat ning küsimust arutatakse järgmisel FIDE presidendi nõukogul aprilli lõpus. Seega on veel olemas võimalus imele!?
Ka avalikkusele on Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil väitnud, et vastava kirjaliku toetuse taotlusega ei ole EML Kultuuriministeeriumi poole pöördunud ning oma suurtes unistustes ja õhulossides oleme ise süüdi. MEID EI OLE KUNAGI KEEGI LUBANUD TOETADA!
Lugesin täna suurmeister Meelis Kanepi repliiki samal teemal ja ei saanud sellest aru: Eesti võitleb selle eest, et korraldada MK`2011, mis on sisuliselt maailmameistritiitli pretendentide turniir. Ja me oleksime sinna saanud mängima ka kuni neli Eesti maletajat.
Usun siiralt, et sportlikus mõttes oleks olnud see ka Meelis Kanepile sisuliselt ainsaks võimaluseks pääseda sellisele võistlusele. Lisaks kogu selle ettevõtmisega kaasnev protsess, malekohtunike koolitus ning rakendamine võistlustel, infotehnoloogilised lahendused, jne. MK´2011 ja sellele järgnev MO`2016 ei oleks olnud ainult maleprojekt, kuid kindlasti oleks see andnud oluliselt kaasa male populaarsuse kasvule Eestis. Ehk oleksime jõudnud tagasi 70-ndatesse aastatesse, kus üle Eesti igal pool toimusid Paul Kerese malefestivalid, meie tugevamad maletajad käisid maakondades simultaane andmas jne.
See oli Eesti Maleliidu risk, et me taotlesime nende võistluste korraldusõigust, kuid me tegime seda Eesti riigi ja Tallinna linna toetusel. Samuti on EML liikmesklubid kinnitanud EML arengukava, mille ühe olulise eesmärgina on korraldada Eestis aastal 2010 rahvusvaheline suurvõistlus.
Siinkohal lisan ka oma sõnade kinnituseks Tallinna linna ja Eesti Vabariigi toetuskirjad aastast 2007. Just need toetuskirjad olid aluseks, et EML julges hakata tõsiselt taotlema suurvõistluste korraldusõigust Eestile. Valitsuse toetuskiri, Valitsuse toetuskiri 2007, Tallinna toetuskiri.
Nende toetuskirjade saamise aluseks oli muidugi Eesti Maleliidu vastav taotlus.
Kuna hetkel käib kassi-hiire mängimine selle üle, et Kultuuriministeerium justkui oleks lubanud toetada MO`2016, kuid MK`2011 totust ei ole EML isegi mitte küsinud, siis lisan ka kaks suhtluse juppi Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seiliga. Esimeses püüdsime selgusele jõuda selles, et miks T. Seil esitas VV-le toetamiseks ainult MO`2016 ja teises kus T. Seil palus mul isegi valmis teha KM-i toetuskirjade põhjad (kirjad 1, kirjad 2).
Ääremärkusena ka veel FIDE kiri, kus lükati ümber tookord Eesti Päevalehe esilehel lahvatanud skandaal EML-i ja FIDE vahel. Ka selles kirjas öeldi selgelt, et riik võiks toetada MK`2011-st.
See võib tunduda rusikatega vehkimisena pärast kaklust, kuid KM on protsessi algusest peale olnud teadlik Eesti Maleliidu plaanidest ning on neid ka toetanud (eelkõige sõnades). Täna püütakse aga paraku teha kogu protsessi eest vastutavaks EML juhatust.
Kas Eesti Maleliit peaks tunnistama täna, et toimisime tõesti uisapäisa ja meil ei olnudki mingit riigi toetust või on vahepealsetel aastatel riigi toetus kadunud ning maleliit peab ise toime tulema miinustega eelarves, mis on tekkinud just suuresti nende kahe võistluse taotlemise protsessiga …
Hetkel ei ole FIDE leidnud sellele võistlusele uut korraldajat ning küsimust arutatakse järgmisel FIDE presidendi nõukogul aprilli lõpus. Seega on veel olemas võimalus imele!?
Ka avalikkusele on Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil väitnud, et vastava kirjaliku toetuse taotlusega ei ole EML Kultuuriministeeriumi poole pöördunud ning oma suurtes unistustes ja õhulossides oleme ise süüdi. MEID EI OLE KUNAGI KEEGI LUBANUD TOETADA!
Lugesin täna suurmeister Meelis Kanepi repliiki samal teemal ja ei saanud sellest aru: Eesti võitleb selle eest, et korraldada MK`2011, mis on sisuliselt maailmameistritiitli pretendentide turniir. Ja me oleksime sinna saanud mängima ka kuni neli Eesti maletajat.
Usun siiralt, et sportlikus mõttes oleks olnud see ka Meelis Kanepile sisuliselt ainsaks võimaluseks pääseda sellisele võistlusele. Lisaks kogu selle ettevõtmisega kaasnev protsess, malekohtunike koolitus ning rakendamine võistlustel, infotehnoloogilised lahendused, jne. MK´2011 ja sellele järgnev MO`2016 ei oleks olnud ainult maleprojekt, kuid kindlasti oleks see andnud oluliselt kaasa male populaarsuse kasvule Eestis. Ehk oleksime jõudnud tagasi 70-ndatesse aastatesse, kus üle Eesti igal pool toimusid Paul Kerese malefestivalid, meie tugevamad maletajad käisid maakondades simultaane andmas jne.
See oli Eesti Maleliidu risk, et me taotlesime nende võistluste korraldusõigust, kuid me tegime seda Eesti riigi ja Tallinna linna toetusel. Samuti on EML liikmesklubid kinnitanud EML arengukava, mille ühe olulise eesmärgina on korraldada Eestis aastal 2010 rahvusvaheline suurvõistlus.
Siinkohal lisan ka oma sõnade kinnituseks Tallinna linna ja Eesti Vabariigi toetuskirjad aastast 2007. Just need toetuskirjad olid aluseks, et EML julges hakata tõsiselt taotlema suurvõistluste korraldusõigust Eestile. Valitsuse toetuskiri, Valitsuse toetuskiri 2007, Tallinna toetuskiri.
Nende toetuskirjade saamise aluseks oli muidugi Eesti Maleliidu vastav taotlus.
Kuna hetkel käib kassi-hiire mängimine selle üle, et Kultuuriministeerium justkui oleks lubanud toetada MO`2016, kuid MK`2011 totust ei ole EML isegi mitte küsinud, siis lisan ka kaks suhtluse juppi Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seiliga. Esimeses püüdsime selgusele jõuda selles, et miks T. Seil esitas VV-le toetamiseks ainult MO`2016 ja teises kus T. Seil palus mul isegi valmis teha KM-i toetuskirjade põhjad (kirjad 1, kirjad 2).
Ääremärkusena ka veel FIDE kiri, kus lükati ümber tookord Eesti Päevalehe esilehel lahvatanud skandaal EML-i ja FIDE vahel. Ka selles kirjas öeldi selgelt, et riik võiks toetada MK`2011-st.
See võib tunduda rusikatega vehkimisena pärast kaklust, kuid KM on protsessi algusest peale olnud teadlik Eesti Maleliidu plaanidest ning on neid ka toetanud (eelkõige sõnades). Täna püütakse aga paraku teha kogu protsessi eest vastutavaks EML juhatust.
Kas Eesti Maleliit peaks tunnistama täna, et toimisime tõesti uisapäisa ja meil ei olnudki mingit riigi toetust või on vahepealsetel aastatel riigi toetus kadunud ning maleliit peab ise toime tulema miinustega eelarves, mis on tekkinud just suuresti nende kahe võistluse taotlemise protsessiga …
Thursday, March 18, 2010
RIIGI HELDED LUBADUSED RAHASTAMISEL
Kuni viimase ajani lootis Eesti Maleliit jõuda Kultuuriministeeriumiga kokkuleppele male rahastamise osas, kuid kahjuks oleme tänaseks jõudnud tõesti sellesse seisu, kus ministeerium soovib süüdlastena näidata EML juhatust ja Hendrik Oldet. Selle kinnituseks on ka täna ajalehes Postimees ilmunud artikkel, milles nii mõnedki mulle „suhu pandud” repliigid ja tegevused ei ole tegelikult üldse minuga seotud.
Samuti on sellest artiklist selgelt näha, et millist mängu mängib ennast malespetsialistina tutvustav Margus Sööt, kes justkui esindab MTÜ-d Vabaettur. Nii on ta teinud juba alates 2008. aastast ühepoolseid ning olulisi (tahtlikke) faktivigu sisaldavaid ülevaateid, mis kindlasti püüavad näidata EML tegevust negatiivses valguses.
Kui 2008. aasta detsembris heideti Eesti Maleliidu juhatusele ette, et erasponsorite osakaal EML eelarves on väga väike, miinused on suured ning kohe-kohe läheb Eesti Maleliit majanduslikult põhja, siis paraku tookordsed majandusaasta tulemused näitasid hoopis midagi muud. Vaatamata asjaolule, et just alates 2008. aastast vähenesid oluliselt malele eraldatavad riigi ja fondide toetused, lõpetas EML 2008. a. majandusaasta positiivse tulemiga. Samuti kasvas just sellel aastal oluliselt erasektorist laekuvate sponsorvahendite osakaal EML eelarves (mäletatavasti oli 2008. aastal Eesti maleolümpia koondise treeneriks eksmaailmameister Aleksandr Halifman). 2008. aastal erasektorist laekunud rahalised vahendid olid üldsummas suuremad, kui Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud spordialaliidu tegevtoetus (349 200 krooni) ning samal aastal muutus ka EML käibemaksukohuslaseks. Ja seda põhjusel, et reklaami eest esitati üle 250 000 krooni väärtuses. Lisaks veel suur hulk mitterahalisi sponsoreid majutuse soodustusel, tasuta ruumide rendil, jne. 2008. aasta majandusaasta auditeeritud aruanne kinnitati EML üldkoosolekul kõigi osalenud klubide poolt (100% klubisid hääletasid aruande kinnitamise poolt). Majandusaasta aruande kinnitajate hulgas oli ka näiteks Tartu Ülikooli Maleklubi (esindaja Kristjan Sander), kuid see ei sega nimetatud isikut veel täna esitamast avalikkusele andmeid, mis ei ole tõesed ning mis püüavad näidata tookordseid majandustulemusi tegelikkusest halvematena.
Eesti Maleliidu jaoks on aga tõsisemaiks probleemiks osutunud viimastel aastatel just riigi ning riiklike fondide toetuse oluline vähenemine malega seotud projektidele (maleliidu rahastamine riiklikest allikatest aastatel 2002-2010).
Postimehe ülalmainitud artiklis on alljärgnev tekst:
„Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil möönab, et majandussurutise tingimustes on spordialaliitudele eraldatav raha tõesti kahanenud, kuid 200 000 krooni on vaid osa riigilt tulevast toetusest.
«Teine osa on mõeldud otseselt noorte spordi arendamiseks. Kokku saavad nad meilt tänavu 597 000 krooni,» kinnitab Seil. Mullu oli toetus 860 000, tunamullu 964 000 krooni. Seil lisab, et koondiste tiitlivõistlustele saatmiseks on võimalik taotleda abi kultuurkapitalist: «Kõik need eraldised kokku teevad vähemalt poolteist miljonit.»
Kui Postimehe artiklis viitab Tõnu Seil võimalusele, et male võiks saada lisaks eelarvelisele toetusele ka projektipõhiseid toetusi fondidelt, siis just selle „reha” peale on Eesti Maleliidu juhatus viimastel aastatel astunud. Aastatel 2007 ja 2008 olid meile antud Kultuuriministeeriumi esindajate poolt just sellised lubadused. Paraku need ametnike lubadused ka ainult lubadusteks jäid. Aga me olime Kultuuriministeeriumi asekantsleri teadmisel tõesti kasutanud riigi noortespordi raha ajutiselt Paul Kerese mälestusfestivali ning 2008. aasta maleolümpia ettevalmistuse ja olümpial osalemise finantseerimisel. Kui need üritused aga läbi said, siis leiti erinevaid põhjendusi, et miks ikka eelnevalt nimetatud allikatest toetusi eraldada pole võimalik.
Paratamatult hakkasid siis meie liikmesklubid avaldama pahameelt, et miks noortespordi toetuste ülekanded viibivad ning meie omakorda ootasime kokkulepete täitmist riigi poolt. Läks aga nii, et 2009. a. sügisel otsustas hoopis riik vastusammuna auditeerida Eesti Maleliitu noortespordi rahade sihipärase kasutamise osas. Meil ei ole midagi varjata, sest ka kõik võlgnevused klubide ees kajastuvad bilansis, ning me oleme ka riigile esitanud kõik nõutud dokumendid. Samas saatsime ka Kultuuriministeeriumi siseauditile oma seletuskirja, et miks meil on tekkinud konkreetsed võlgnevused (EML selgitus Kultuuriministeeriumi siseauditile). Kui EML-i selgitus läbi lugeda, siis ehk nii mõnigi mõtleb, et kas selles Postimehe artiklis T. Seili poolt pakutud võimalust saab väga tõsiselt võtta.
Paraku ei ole seda meie poolt saadetud ametlikku kirja aga Kultuuriministeeriumi dokumendiregistris. Tekib küsimus, miks?!
Teise näitena toon selgituseks nende fondide võimalike toetuste kohta Kultuuriministeeriumi kantsleri kirja 2009. aasta algusest, millega antakse meile teada, et EML-l ei olegi enam lootust saada fondide toetusi (kiri). Et asi oleks üheselt selge, siis ka väljavõte EML-i poolt 2009. aastal Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud taotlustest ja eitavatest vastustest (väljavõte). Seega on spordialaliitude ning noortespordi toetuste, samuti riiklikest fondidest (Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu) spordile toetuste eraldamine koondunud ühe kitsa ringi ametnike kätte ja nemad siis tegelikult väga oluliselt määravad ja otsustavad spordialade arengu ja tulemuslikkuse üle (andes selleks rahalisi võimalusi või mitte).
EML-i juhatus ei suutnud seda enam taluda ning seepärast oleme ka muutunud Kultuuriministeeriumile ebamugavaks partneriks, sest me soovime, et spordialasid Eestis koheldakse võrdsetel alustel.
Kui Kultuuriministeerium pakub malele 2010. aastaks 200 000 krooni tegevtoetust ja 393 000 krooni noortespordi toetust ning seda põhjendatakse asjaoluga, et tegemist on majandussurutisega, siis jäetakse paraku märkimata, et sporditoetused kogusummas alaliitudele vähenesid kuni 10%, kuid malele eraldatavad summad on kuni 30% väiksemad 2009. aasta toetustest.
Meil kõigil on selge, et Eestis harrastatavuselt 10. (kümnes) spordiala ei peaks olema riigi rahastamise pingereas 26. kohal. On konkreetsed tingimused, mida rahastamisel arvestatakse ning eelarveliste vahendite jaotamine alaliitudele peaks olema suhteliselt lihtne matemaatiline tehe. Aga paraku selline loogika spordisüsteemile eraldatavate toetuste puhul Kultuuriministeeriumis ei kehti.
Kui maleliidule eraldatakse tegevtoetuseks 200 000 krooni aastas (ehk pisut üle 16 000 krooni kuus), siis napib sellest summast isegi Eesti koondvõistkondade lähetamiseks maleolümpiale, rääkimata male arendamisest Eestis. Male harrastatavust arvestades on tegemist ilmselgelt ebavõrdse kohtlemisega!
Ja sinna juurde siis asekantsler Tõnu Seili pakutud variant, et võimalus oleks ka fondidest rahalisi vahendeid juurde saada 2010. a. maleolümpiaks. See oleks võimalus, mis on siiani enamasti vaid võimaluseks ka jäänud.
Selle postituse lõppu panen ka 2010. aasta riiklike eelarveliste vahendite jaotuse spordialaliitudele (jaotuskava, noortespordi toetus), millele on siis lisatud harrastajate arv, treenerite arv, noorte tiitlivõistluste medalid ja ka võrdlused eelmise aastaga. Kellel huvi, see võib siit saada väga põhjaliku ülevaate Eesti spordisüsteemi rahastamise telgitagustest. Kui male saaks riigieelarvelisi toetusi kooskõlas kehtestatud tingimustega, siis oleksid meie toetused ikka oluliselt suuremad.
Kuna tänane EML juhatus enam ei usu Tõnu Seili seniseid, enamuses täitmata jäänud lubadusi, mis on viinud male tänasel päeval majanduslikult keerulisse seisu, siis ongi ministeerium hakanud jõuliselt süüdistama kõiges meid ning samas otsib endale liitlasi nende hulgast, kes ei ole asjade tegeliku seisuga kursis ning kellele siis saab anda ka erinevaid lubadusi ja lootusi tulevikuks.
EML juhatuse eesmärk on saavutada olukord, kus riik kohtleb kõiki spordialasid vastavalt riigi enda poolt kehtestatud kriteeriumitele ning et male rahastamine oleks vastavuses malele kuuluva positsiooniga spordialade pingereas.
Ja siin loodame me ka kõigi malehuviliste toetusele, sest ei ole mõtet võidelda üksteise vastu, mis on „vesi Kultuuriministeeriumi veskile”.
Hendrik Olde, EML juhatuse esimees 17.03. 2010. a.
Samuti on sellest artiklist selgelt näha, et millist mängu mängib ennast malespetsialistina tutvustav Margus Sööt, kes justkui esindab MTÜ-d Vabaettur. Nii on ta teinud juba alates 2008. aastast ühepoolseid ning olulisi (tahtlikke) faktivigu sisaldavaid ülevaateid, mis kindlasti püüavad näidata EML tegevust negatiivses valguses.
Kui 2008. aasta detsembris heideti Eesti Maleliidu juhatusele ette, et erasponsorite osakaal EML eelarves on väga väike, miinused on suured ning kohe-kohe läheb Eesti Maleliit majanduslikult põhja, siis paraku tookordsed majandusaasta tulemused näitasid hoopis midagi muud. Vaatamata asjaolule, et just alates 2008. aastast vähenesid oluliselt malele eraldatavad riigi ja fondide toetused, lõpetas EML 2008. a. majandusaasta positiivse tulemiga. Samuti kasvas just sellel aastal oluliselt erasektorist laekuvate sponsorvahendite osakaal EML eelarves (mäletatavasti oli 2008. aastal Eesti maleolümpia koondise treeneriks eksmaailmameister Aleksandr Halifman). 2008. aastal erasektorist laekunud rahalised vahendid olid üldsummas suuremad, kui Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud spordialaliidu tegevtoetus (349 200 krooni) ning samal aastal muutus ka EML käibemaksukohuslaseks. Ja seda põhjusel, et reklaami eest esitati üle 250 000 krooni väärtuses. Lisaks veel suur hulk mitterahalisi sponsoreid majutuse soodustusel, tasuta ruumide rendil, jne. 2008. aasta majandusaasta auditeeritud aruanne kinnitati EML üldkoosolekul kõigi osalenud klubide poolt (100% klubisid hääletasid aruande kinnitamise poolt). Majandusaasta aruande kinnitajate hulgas oli ka näiteks Tartu Ülikooli Maleklubi (esindaja Kristjan Sander), kuid see ei sega nimetatud isikut veel täna esitamast avalikkusele andmeid, mis ei ole tõesed ning mis püüavad näidata tookordseid majandustulemusi tegelikkusest halvematena.
Eesti Maleliidu jaoks on aga tõsisemaiks probleemiks osutunud viimastel aastatel just riigi ning riiklike fondide toetuse oluline vähenemine malega seotud projektidele (maleliidu rahastamine riiklikest allikatest aastatel 2002-2010).
Postimehe ülalmainitud artiklis on alljärgnev tekst:
„Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil möönab, et majandussurutise tingimustes on spordialaliitudele eraldatav raha tõesti kahanenud, kuid 200 000 krooni on vaid osa riigilt tulevast toetusest.
«Teine osa on mõeldud otseselt noorte spordi arendamiseks. Kokku saavad nad meilt tänavu 597 000 krooni,» kinnitab Seil. Mullu oli toetus 860 000, tunamullu 964 000 krooni. Seil lisab, et koondiste tiitlivõistlustele saatmiseks on võimalik taotleda abi kultuurkapitalist: «Kõik need eraldised kokku teevad vähemalt poolteist miljonit.»
Kui Postimehe artiklis viitab Tõnu Seil võimalusele, et male võiks saada lisaks eelarvelisele toetusele ka projektipõhiseid toetusi fondidelt, siis just selle „reha” peale on Eesti Maleliidu juhatus viimastel aastatel astunud. Aastatel 2007 ja 2008 olid meile antud Kultuuriministeeriumi esindajate poolt just sellised lubadused. Paraku need ametnike lubadused ka ainult lubadusteks jäid. Aga me olime Kultuuriministeeriumi asekantsleri teadmisel tõesti kasutanud riigi noortespordi raha ajutiselt Paul Kerese mälestusfestivali ning 2008. aasta maleolümpia ettevalmistuse ja olümpial osalemise finantseerimisel. Kui need üritused aga läbi said, siis leiti erinevaid põhjendusi, et miks ikka eelnevalt nimetatud allikatest toetusi eraldada pole võimalik.
Paratamatult hakkasid siis meie liikmesklubid avaldama pahameelt, et miks noortespordi toetuste ülekanded viibivad ning meie omakorda ootasime kokkulepete täitmist riigi poolt. Läks aga nii, et 2009. a. sügisel otsustas hoopis riik vastusammuna auditeerida Eesti Maleliitu noortespordi rahade sihipärase kasutamise osas. Meil ei ole midagi varjata, sest ka kõik võlgnevused klubide ees kajastuvad bilansis, ning me oleme ka riigile esitanud kõik nõutud dokumendid. Samas saatsime ka Kultuuriministeeriumi siseauditile oma seletuskirja, et miks meil on tekkinud konkreetsed võlgnevused (EML selgitus Kultuuriministeeriumi siseauditile). Kui EML-i selgitus läbi lugeda, siis ehk nii mõnigi mõtleb, et kas selles Postimehe artiklis T. Seili poolt pakutud võimalust saab väga tõsiselt võtta.
Paraku ei ole seda meie poolt saadetud ametlikku kirja aga Kultuuriministeeriumi dokumendiregistris. Tekib küsimus, miks?!
Teise näitena toon selgituseks nende fondide võimalike toetuste kohta Kultuuriministeeriumi kantsleri kirja 2009. aasta algusest, millega antakse meile teada, et EML-l ei olegi enam lootust saada fondide toetusi (kiri). Et asi oleks üheselt selge, siis ka väljavõte EML-i poolt 2009. aastal Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud taotlustest ja eitavatest vastustest (väljavõte). Seega on spordialaliitude ning noortespordi toetuste, samuti riiklikest fondidest (Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu) spordile toetuste eraldamine koondunud ühe kitsa ringi ametnike kätte ja nemad siis tegelikult väga oluliselt määravad ja otsustavad spordialade arengu ja tulemuslikkuse üle (andes selleks rahalisi võimalusi või mitte).
EML-i juhatus ei suutnud seda enam taluda ning seepärast oleme ka muutunud Kultuuriministeeriumile ebamugavaks partneriks, sest me soovime, et spordialasid Eestis koheldakse võrdsetel alustel.
Kui Kultuuriministeerium pakub malele 2010. aastaks 200 000 krooni tegevtoetust ja 393 000 krooni noortespordi toetust ning seda põhjendatakse asjaoluga, et tegemist on majandussurutisega, siis jäetakse paraku märkimata, et sporditoetused kogusummas alaliitudele vähenesid kuni 10%, kuid malele eraldatavad summad on kuni 30% väiksemad 2009. aasta toetustest.
Meil kõigil on selge, et Eestis harrastatavuselt 10. (kümnes) spordiala ei peaks olema riigi rahastamise pingereas 26. kohal. On konkreetsed tingimused, mida rahastamisel arvestatakse ning eelarveliste vahendite jaotamine alaliitudele peaks olema suhteliselt lihtne matemaatiline tehe. Aga paraku selline loogika spordisüsteemile eraldatavate toetuste puhul Kultuuriministeeriumis ei kehti.
Kui maleliidule eraldatakse tegevtoetuseks 200 000 krooni aastas (ehk pisut üle 16 000 krooni kuus), siis napib sellest summast isegi Eesti koondvõistkondade lähetamiseks maleolümpiale, rääkimata male arendamisest Eestis. Male harrastatavust arvestades on tegemist ilmselgelt ebavõrdse kohtlemisega!
Ja sinna juurde siis asekantsler Tõnu Seili pakutud variant, et võimalus oleks ka fondidest rahalisi vahendeid juurde saada 2010. a. maleolümpiaks. See oleks võimalus, mis on siiani enamasti vaid võimaluseks ka jäänud.
Selle postituse lõppu panen ka 2010. aasta riiklike eelarveliste vahendite jaotuse spordialaliitudele (jaotuskava, noortespordi toetus), millele on siis lisatud harrastajate arv, treenerite arv, noorte tiitlivõistluste medalid ja ka võrdlused eelmise aastaga. Kellel huvi, see võib siit saada väga põhjaliku ülevaate Eesti spordisüsteemi rahastamise telgitagustest. Kui male saaks riigieelarvelisi toetusi kooskõlas kehtestatud tingimustega, siis oleksid meie toetused ikka oluliselt suuremad.
Kuna tänane EML juhatus enam ei usu Tõnu Seili seniseid, enamuses täitmata jäänud lubadusi, mis on viinud male tänasel päeval majanduslikult keerulisse seisu, siis ongi ministeerium hakanud jõuliselt süüdistama kõiges meid ning samas otsib endale liitlasi nende hulgast, kes ei ole asjade tegeliku seisuga kursis ning kellele siis saab anda ka erinevaid lubadusi ja lootusi tulevikuks.
EML juhatuse eesmärk on saavutada olukord, kus riik kohtleb kõiki spordialasid vastavalt riigi enda poolt kehtestatud kriteeriumitele ning et male rahastamine oleks vastavuses malele kuuluva positsiooniga spordialade pingereas.
Ja siin loodame me ka kõigi malehuviliste toetusele, sest ei ole mõtet võidelda üksteise vastu, mis on „vesi Kultuuriministeeriumi veskile”.
Hendrik Olde, EML juhatuse esimees 17.03. 2010. a.
Subscribe to:
Posts (Atom)