Kuni viimase ajani lootis Eesti Maleliit jõuda Kultuuriministeeriumiga kokkuleppele male rahastamise osas, kuid kahjuks oleme tänaseks jõudnud tõesti sellesse seisu, kus ministeerium soovib süüdlastena näidata EML juhatust ja Hendrik Oldet. Selle kinnituseks on ka täna ajalehes Postimees ilmunud artikkel, milles nii mõnedki mulle „suhu pandud” repliigid ja tegevused ei ole tegelikult üldse minuga seotud.
Samuti on sellest artiklist selgelt näha, et millist mängu mängib ennast malespetsialistina tutvustav Margus Sööt, kes justkui esindab MTÜ-d Vabaettur. Nii on ta teinud juba alates 2008. aastast ühepoolseid ning olulisi (tahtlikke) faktivigu sisaldavaid ülevaateid, mis kindlasti püüavad näidata EML tegevust negatiivses valguses.
Kui 2008. aasta detsembris heideti Eesti Maleliidu juhatusele ette, et erasponsorite osakaal EML eelarves on väga väike, miinused on suured ning kohe-kohe läheb Eesti Maleliit majanduslikult põhja, siis paraku tookordsed majandusaasta tulemused näitasid hoopis midagi muud. Vaatamata asjaolule, et just alates 2008. aastast vähenesid oluliselt malele eraldatavad riigi ja fondide toetused, lõpetas EML 2008. a. majandusaasta positiivse tulemiga. Samuti kasvas just sellel aastal oluliselt erasektorist laekuvate sponsorvahendite osakaal EML eelarves (mäletatavasti oli 2008. aastal Eesti maleolümpia koondise treeneriks eksmaailmameister Aleksandr Halifman). 2008. aastal erasektorist laekunud rahalised vahendid olid üldsummas suuremad, kui Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud spordialaliidu tegevtoetus (349 200 krooni) ning samal aastal muutus ka EML käibemaksukohuslaseks. Ja seda põhjusel, et reklaami eest esitati üle 250 000 krooni väärtuses. Lisaks veel suur hulk mitterahalisi sponsoreid majutuse soodustusel, tasuta ruumide rendil, jne. 2008. aasta majandusaasta auditeeritud aruanne kinnitati EML üldkoosolekul kõigi osalenud klubide poolt (100% klubisid hääletasid aruande kinnitamise poolt). Majandusaasta aruande kinnitajate hulgas oli ka näiteks Tartu Ülikooli Maleklubi (esindaja Kristjan Sander), kuid see ei sega nimetatud isikut veel täna esitamast avalikkusele andmeid, mis ei ole tõesed ning mis püüavad näidata tookordseid majandustulemusi tegelikkusest halvematena.
Eesti Maleliidu jaoks on aga tõsisemaiks probleemiks osutunud viimastel aastatel just riigi ning riiklike fondide toetuse oluline vähenemine malega seotud projektidele (maleliidu rahastamine riiklikest allikatest aastatel 2002-2010).
Postimehe ülalmainitud artiklis on alljärgnev tekst:
„Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil möönab, et majandussurutise tingimustes on spordialaliitudele eraldatav raha tõesti kahanenud, kuid 200 000 krooni on vaid osa riigilt tulevast toetusest.
«Teine osa on mõeldud otseselt noorte spordi arendamiseks. Kokku saavad nad meilt tänavu 597 000 krooni,» kinnitab Seil. Mullu oli toetus 860 000, tunamullu 964 000 krooni. Seil lisab, et koondiste tiitlivõistlustele saatmiseks on võimalik taotleda abi kultuurkapitalist: «Kõik need eraldised kokku teevad vähemalt poolteist miljonit.»
Kui Postimehe artiklis viitab Tõnu Seil võimalusele, et male võiks saada lisaks eelarvelisele toetusele ka projektipõhiseid toetusi fondidelt, siis just selle „reha” peale on Eesti Maleliidu juhatus viimastel aastatel astunud. Aastatel 2007 ja 2008 olid meile antud Kultuuriministeeriumi esindajate poolt just sellised lubadused. Paraku need ametnike lubadused ka ainult lubadusteks jäid. Aga me olime Kultuuriministeeriumi asekantsleri teadmisel tõesti kasutanud riigi noortespordi raha ajutiselt Paul Kerese mälestusfestivali ning 2008. aasta maleolümpia ettevalmistuse ja olümpial osalemise finantseerimisel. Kui need üritused aga läbi said, siis leiti erinevaid põhjendusi, et miks ikka eelnevalt nimetatud allikatest toetusi eraldada pole võimalik.
Paratamatult hakkasid siis meie liikmesklubid avaldama pahameelt, et miks noortespordi toetuste ülekanded viibivad ning meie omakorda ootasime kokkulepete täitmist riigi poolt. Läks aga nii, et 2009. a. sügisel otsustas hoopis riik vastusammuna auditeerida Eesti Maleliitu noortespordi rahade sihipärase kasutamise osas. Meil ei ole midagi varjata, sest ka kõik võlgnevused klubide ees kajastuvad bilansis, ning me oleme ka riigile esitanud kõik nõutud dokumendid. Samas saatsime ka Kultuuriministeeriumi siseauditile oma seletuskirja, et miks meil on tekkinud konkreetsed võlgnevused (EML selgitus Kultuuriministeeriumi siseauditile). Kui EML-i selgitus läbi lugeda, siis ehk nii mõnigi mõtleb, et kas selles Postimehe artiklis T. Seili poolt pakutud võimalust saab väga tõsiselt võtta.
Paraku ei ole seda meie poolt saadetud ametlikku kirja aga Kultuuriministeeriumi dokumendiregistris. Tekib küsimus, miks?!
Teise näitena toon selgituseks nende fondide võimalike toetuste kohta Kultuuriministeeriumi kantsleri kirja 2009. aasta algusest, millega antakse meile teada, et EML-l ei olegi enam lootust saada fondide toetusi (kiri). Et asi oleks üheselt selge, siis ka väljavõte EML-i poolt 2009. aastal Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud taotlustest ja eitavatest vastustest (väljavõte). Seega on spordialaliitude ning noortespordi toetuste, samuti riiklikest fondidest (Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu) spordile toetuste eraldamine koondunud ühe kitsa ringi ametnike kätte ja nemad siis tegelikult väga oluliselt määravad ja otsustavad spordialade arengu ja tulemuslikkuse üle (andes selleks rahalisi võimalusi või mitte).
EML-i juhatus ei suutnud seda enam taluda ning seepärast oleme ka muutunud Kultuuriministeeriumile ebamugavaks partneriks, sest me soovime, et spordialasid Eestis koheldakse võrdsetel alustel.
Kui Kultuuriministeerium pakub malele 2010. aastaks 200 000 krooni tegevtoetust ja 393 000 krooni noortespordi toetust ning seda põhjendatakse asjaoluga, et tegemist on majandussurutisega, siis jäetakse paraku märkimata, et sporditoetused kogusummas alaliitudele vähenesid kuni 10%, kuid malele eraldatavad summad on kuni 30% väiksemad 2009. aasta toetustest.
Meil kõigil on selge, et Eestis harrastatavuselt 10. (kümnes) spordiala ei peaks olema riigi rahastamise pingereas 26. kohal. On konkreetsed tingimused, mida rahastamisel arvestatakse ning eelarveliste vahendite jaotamine alaliitudele peaks olema suhteliselt lihtne matemaatiline tehe. Aga paraku selline loogika spordisüsteemile eraldatavate toetuste puhul Kultuuriministeeriumis ei kehti.
Kui maleliidule eraldatakse tegevtoetuseks 200 000 krooni aastas (ehk pisut üle 16 000 krooni kuus), siis napib sellest summast isegi Eesti koondvõistkondade lähetamiseks maleolümpiale, rääkimata male arendamisest Eestis. Male harrastatavust arvestades on tegemist ilmselgelt ebavõrdse kohtlemisega!
Ja sinna juurde siis asekantsler Tõnu Seili pakutud variant, et võimalus oleks ka fondidest rahalisi vahendeid juurde saada 2010. a. maleolümpiaks. See oleks võimalus, mis on siiani enamasti vaid võimaluseks ka jäänud.
Selle postituse lõppu panen ka 2010. aasta riiklike eelarveliste vahendite jaotuse spordialaliitudele (jaotuskava, noortespordi toetus), millele on siis lisatud harrastajate arv, treenerite arv, noorte tiitlivõistluste medalid ja ka võrdlused eelmise aastaga. Kellel huvi, see võib siit saada väga põhjaliku ülevaate Eesti spordisüsteemi rahastamise telgitagustest. Kui male saaks riigieelarvelisi toetusi kooskõlas kehtestatud tingimustega, siis oleksid meie toetused ikka oluliselt suuremad.
Kuna tänane EML juhatus enam ei usu Tõnu Seili seniseid, enamuses täitmata jäänud lubadusi, mis on viinud male tänasel päeval majanduslikult keerulisse seisu, siis ongi ministeerium hakanud jõuliselt süüdistama kõiges meid ning samas otsib endale liitlasi nende hulgast, kes ei ole asjade tegeliku seisuga kursis ning kellele siis saab anda ka erinevaid lubadusi ja lootusi tulevikuks.
EML juhatuse eesmärk on saavutada olukord, kus riik kohtleb kõiki spordialasid vastavalt riigi enda poolt kehtestatud kriteeriumitele ning et male rahastamine oleks vastavuses malele kuuluva positsiooniga spordialade pingereas.
Ja siin loodame me ka kõigi malehuviliste toetusele, sest ei ole mõtet võidelda üksteise vastu, mis on „vesi Kultuuriministeeriumi veskile”.
Hendrik Olde, EML juhatuse esimees 17.03. 2010. a.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
On väga kahju, et Hendrik Olde pidevad kokkulepete, põhikirja ja seaduse rikkumised on viinud sinnani, kus raha eraldamine otse klubidele on ainus viis olemaks kindel, et see ikka Eesti male arendamisele läheb. Võttes arvesse viimaste aastate skandaale, mille hulka kuulub kahe erakorralise üldkoosoleku põhikirja ning seaduse vastane lämmatamine ning hulk muid rikkumisi, ei ole selles siiski midagi imestada.
ReplyDeleteÜhe viimase näitena sobib välja tuua ka seda, et H. Olde ei ole siiani vastanud minu küsimustele, mille postitasin käesolevale leheküljele kui Maleliidu ametlikule suhtluskanalile Maleliidu liikme Tartu Ülikooli Maleklubi nimel juba 4.-5. veebruaril. Maleliidu juhtimise kohta käivatele arupärimistele vastamine on H. Olde põhikirjaline kohustus p. 17.4 alusel.
Küsimused on järgmised:
1) millistele klubidele, mis ulatuses ja mis põhjusel on EML hetkel võlgu 2009. a. noortespordi toetust, mille lepingujärgne maksetähtaeg oli 31.12.2009?
2) kas EML juhatuse esimees Hendrik Olde töötab või on viimase aasta jooksul töötanud Tõnu Truusi Malekoolkonna maleklubis ja kui jah, siis millises ametis?
Et kui sinu kahele õnnetule küsimusele (millele sa vastust ise ilmselt tead) täpsustavalt ei vastata, siis on kõik valesti (mis muidugi ei tähenda ka, et kõik korras oleks)?
ReplyDelete"mille hulka kuulub kahe erakorralise üldkoosoleku põhikirja ning seaduse vastane lämmatamine"
Leidub inimesi, kes ei ole juhatuses, kuid kes ei jaga sinu hinnangut selles küsimuses.
Oh ei, Marek, minu küsimustele mittevastamine on lihtsalt üks väike näide sellest, et juhatuse esimees ei kavatsegi põhikirja täita ja et tal on ilmselt midagi varjata.
ReplyDeleteKui ma teaks vastuseid, siis ma ei küsiks, usu mind.
Kindlasti on inimesi, kes ei ole juhatuses, kelle arvates on kõik, mida juhatuse esimees iganes ka ei teeks, õige ja hea. Mis siis?
Hendrik ja Marek!
ReplyDeleteLugesin huviga juurdelisatud dokumente, aga paraku ei näe mina küll nende põhjal, et need vabandaksid maleliidu juhtkonda välja tekkinud olukorras. Maleliidu juhtimisel on asjad käest ära ja kuna ei riigilt ega sponsoritelt ei paista raha tulevat, siis on tegemist täieliku pankrotiga.
Praegu süüdistate tekkinud olukorras peamiselt opositsiooni, mis justkui olevat suutnud nii palju KultMin-i, Kulka, Hasartmängumaksu Nõukogu jne juhte, ajakirjanikke jne, mõjutada, et maleliidu hääl oleks justkui hüüdja hääl kõrbes.
Ausõna, naerma ajab. Ja ma millegipärast ei usu, et maleliidu juhtkonnal (juhul, kui olete ikka juhatusega kogu praeguse tegevuse omavahel kooskõlastanud) õnnestuks eelpool nimetatud asutuste inimesi ümber veenda. Eriti sellisel meeleheitlikul kombel.
Fakt on aga see, et maleliidu juhtkond on tekitanud alaliidule suured võlad ja kogu Eesti maleelu on seetõttu häiritud.
Eilses Pealtnägijas rääkisid, et olete kulutanud raha olümpia ja maailma karika Eestisse toomiseks. Praegustest dokumentidest ei leia ma aga MITTE ÜHTEGI (!) vihjet taolistele kulutustele.
Mulle paistab, et Te vassite kogu jutuga järjest rohkem. Ots ei lähe enam otsaga kokku.
Ülar, eks EML seletab ise edasi. Mina ei ole otseselt Maleliidu kaitsja, vaid siiani kui nemad ise olid vait, siis keegi pidi nagu välja tooma ka vastuargumendid (v kuidas iganes seda nimetada).
ReplyDeleteMina kui maletajast iluvõimleja ema olen üllatunud, et Maleliit veel õigustab enda saamatust. Kirjatükist võib lugeda, et nad on toetuste saajate nimekirjas 26. kohal, lisatud tabelist leian ma aga Maleliidu 21 kohalt! Eriti arvestades, et Võimlemisliit on harrastajate ja treenerite pingereas esimene, toetuste saajate pingereas aga 16 !!! Ja ma pole kuulnud, et Võimlemisliit oleks pankrotti välja kuulutamas - hoolimata sellest, et VK Janika korraldas, suurepäraseid rahvusvahelisi hinnanguid saanud, rahvusvahelise võistluse Miss Valentine.
ReplyDeleteVäga lihtne on oma saamatuses teisi süüdistada. Aeg on suureks saada ja ise vastutama hakata.
Asi ei ole ju niivõrd kohtades v toetuse suurusest. Võimlemisliit kaotas sel aastal 7.5%, maleliit 30% põhitoetust, noorterahasi võimlemisliit 9,2%, maleliit u 25%. Küsimus ongi, miks? Mis alusel on see niivõrd ebavõrdne? Postimehe Seili artiklist ilmneb, et KM-is ei ole sugugi asjad nii ühepoolselt korras. On veel paar spordiala, mis kolm korda rohkem kaotas kui keskmiselt teised alad.
ReplyDeleteMa ei oska seda 26. kohta kommenteerida, võimalik et see on mõeldud põhitoetus + noorterahad kokku.
Austatud lapsevanem,
ReplyDeleteEML juhatuse ajaveebis me soovime siiski, et oma arvamusi ning küsimusi esitavad inimesed teeksid seda oma nime all ning märgiksid ka oma klubilise kuuluvuse. Nii on Teile ka parem vastata, sest ei ole kohane vastata: „Austatud nipi …”
Et asi veidi selgem oleks, siis annan väikese ülevaate spordialaliitude rahastamisest üldisemalt.
Minu poolt välja toodud summad on üks konkreetne alajaotus, mis tuleb riigieelarvelistest vahenditest spordialaliitude tegevtoetuseks ning noortespordi toetuseks.
Igal aastal koostatakse aga ülevaateid, kus kajastuvad kõik üleriigilistest allikatest (sh. riiklikest fondidest) spordile eraldatavad toetused. Nii eraldatakse lisaks riigi spordialaliitude tegevtoetusele ja noortespordi toetusele lisaks veel rahalisi vahendeid järgmistes alajaotustes: Hasartmängumaksu Nõukogu aastaprojektid; Hasartmängumaksu Nõukogu igakuised projektid; Kultuurkapital; lisa riigieelarvest rahv. spordivõistlusteks; Autentese erakoolis õppivate sportlaste treeningtoetus ja Autentese juures spordikoolitust saavate noorte treeningtoetus (Haridusministeeriumi tellimusel); EOK toetus; treenerite toetus läbi EOK; olümpia ettevalmistuse toetus; olümpia ettevalmistuse toetus treeneritele; Innove projektide toetus läbi EOK. 2008.aastal oli selline riigi ja riiklike fondide toetus spordile kokku ca 170,2 miljonit krooni ja selle summa jaotust alade vahel koordineerib suhteliselt kitsas ring spordiametnikke. Sellest koondsummast saavad kolm spordiala (Kergejõustiku Liit- 24,65 miljonit; Korvpalliliit – 18,21 miljonit ja Suusaliit -15,28 miljonit krooni) kokku 34 %. Kümne esimese spordiala toetusprotsent on -63,4 ja kahekümne esimese spordiala protsent on – 85,4. Seega jagub ülejäänud 36-le spordialaliidule toetust KOKKU 14,6% ulatuses, mida ei ole just väga palju. Lisaks ääremärkusena olgu öeldud, et rahastamise koondtabelis kõige kõrgemal kohal olev mitteolümpiaala on 19.kohal. Ning EML oli selles pingereas 26.koha. Õnneks on võimlemine olümpiaala ning asub rahastamise pingereas malest olulisemalt kõrgemal.
Kui 2008.aastal tõusis üleriigiline rahastamine spordile 20,3%, siis samal ajal malele eraldatavad toetused kokku langesid 18,5% võrra. Käesoleva aasta numbrid ei ole meile palju meeldivamad. Senistel andmetel on riiklikud toetused vähenenud 10% piires, kuid malele eraldatavad toetused kuni 30%.
Siinkohal lisan, et juhusliku kokkusattumisena hakkasid malele eraldatavad toetused vähenema just sellest hetkest, mil me saime suure töö tulemusena Eestile rahvusvahelise tiitlivõistluse korraldusõiguse (st. 2008.a. algusest). Kuna tänaseks on langenud riigi ja riiklike fondide toetused malele 2003.aasta tasemele, siis me tõesti ei osanud ette näha sellist suurt langust võrreldes teiste spordialadega. Sellest ka praegused tekkinud pinged ja probleemid.
EML ei süüdista hetkel konkreetselt kedagi tekkinud olukorras, kuid kindlasti püüame teha endast olenevalt kõik, et olukorrast välja tulla. Samal ajal tahame ka konkreetseid vastuseid riigilt, et miks tänases olukorras on riiklikul tasandil vähenenud just male toetamine. Loodame saada selle vastuse juba järgmisel nädalal ning me ei pea edasi pöörduma spordialade võrdse kohtlemise küsimuses Õiguskantsleri poole.
Minu teada korraldab toredat üritust „Miss Valentine” Spordiklubi Janika, mitte Võimlemisliit ning seda ettevõtmist toetatakse erasektorist, erinevatest fondidest ja ka KOV-st.
Mida tugevamad on klubid, seda tugevam on ka alaliit. Males paraku püütakse aga mõnede „kõva häält tegevate” klubide toimetuleku probleemides süüdistada eelkõige ja ainult alaliitu.
Edu soovides,
Hendrik Olde
Maletajast iluvõimleja ema võiks võrdluseks välja tuua lapsevanema kulutused kummalegi alale. Äkki jagate sellist kogemust teistega?!
ReplyDeleteOlen ka ise osalenud "Miss Valentine" korraldamisel ja näinud ala köögipoolt. Kahjuks VK Janika tasemel maleklubi pole meil võrdluseks võtta ei organisatsiooniliselt, ei tulemustelt. Sponsorid on leitud iseseisvalt, mitte lootes ainult alaliidu abile. Et see ala on väga noorte laste keskne, siis tugineb paljus just lastevanemate toetusele. Lisaks olümpiaala populaarsus.
Teema on kuidagi seisma jäänud. Kas lingid vaadeldaja kommentaarides olevate jätkukirjavahetustega ei võiks olla ka siin kajastatud?
ReplyDeleteIseenesest ju võiks, keegi ei keela siia neid postitada (ainult et see nõuab isiku poolt Google konto omamist).
ReplyDeleteKahju, et Hendrik Oldel jätkub aega pikkadeks filosoofilisteks aruteludeks, kuid mitte kahele väga konkreetsele küsimusele vastamiseks, milleks ta Maleliidu põhikirja järgi kohustatud on.
ReplyDeleteJätkuvalt puuduvad vastused.
ReplyDelete