RIIGI HELDED LUBADUSED RAHASTAMISEL

Kuni viimase ajani lootis Eesti Maleliit jõuda Kultuuriministeeriumiga kokkuleppele male rahastamise osas, kuid kahjuks oleme tänaseks jõudnud tõesti sellesse seisu, kus ministeerium soovib süüdlastena näidata EML juhatust ja Hendrik Oldet. Selle kinnituseks on ka täna ajalehes Postimees ilmunud artikkel, milles nii mõnedki mulle „suhu pandud” repliigid ja tegevused ei ole tegelikult üldse minuga seotud.
Samuti on sellest artiklist selgelt näha, et millist mängu mängib ennast malespetsialistina tutvustav Margus Sööt, kes justkui esindab MTÜ-d Vabaettur. Nii on ta teinud juba alates 2008. aastast ühepoolseid ning olulisi (tahtlikke) faktivigu sisaldavaid ülevaateid, mis kindlasti püüavad näidata EML tegevust negatiivses valguses.

Kui 2008. aasta detsembris heideti Eesti Maleliidu juhatusele ette, et erasponsorite osakaal EML eelarves on väga väike, miinused on suured ning kohe-kohe läheb Eesti Maleliit majanduslikult põhja, siis paraku tookordsed majandusaasta tulemused näitasid hoopis midagi muud. Vaatamata asjaolule, et just alates 2008. aastast vähenesid oluliselt malele eraldatavad riigi ja fondide toetused, lõpetas EML 2008. a. majandusaasta positiivse tulemiga. Samuti kasvas just sellel aastal oluliselt erasektorist laekuvate sponsorvahendite osakaal EML eelarves (mäletatavasti oli 2008. aastal Eesti maleolümpia koondise treeneriks eksmaailmameister Aleksandr Halifman). 2008. aastal erasektorist laekunud rahalised vahendid olid üldsummas suuremad, kui Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud spordialaliidu tegevtoetus (349 200 krooni) ning samal aastal muutus ka EML käibemaksukohuslaseks. Ja seda põhjusel, et reklaami eest esitati üle 250 000 krooni väärtuses. Lisaks veel suur hulk mitterahalisi sponsoreid majutuse soodustusel, tasuta ruumide rendil, jne. 2008. aasta majandusaasta auditeeritud aruanne kinnitati EML üldkoosolekul kõigi osalenud klubide poolt (100% klubisid hääletasid aruande kinnitamise poolt). Majandusaasta aruande kinnitajate hulgas oli ka näiteks Tartu Ülikooli Maleklubi (esindaja Kristjan Sander), kuid see ei sega nimetatud isikut veel täna esitamast avalikkusele andmeid, mis ei ole tõesed ning mis püüavad näidata tookordseid majandustulemusi tegelikkusest halvematena.

Eesti Maleliidu jaoks on aga tõsisemaiks probleemiks osutunud viimastel aastatel just riigi ning riiklike fondide toetuse oluline vähenemine malega seotud projektidele (maleliidu rahastamine riiklikest allikatest aastatel 2002-2010).

Postimehe ülalmainitud artiklis on alljärgnev tekst:
„Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil möönab, et majandussurutise tingimustes on spordialaliitudele eraldatav raha tõesti kahanenud, kuid 200 000 krooni on vaid osa riigilt tulevast toetusest.
«Teine osa on mõeldud otseselt noorte spordi arendamiseks. Kokku saavad nad meilt tänavu 597 000 krooni,» kinnitab Seil. Mullu oli toetus 860 000, tunamullu 964 000 krooni. Seil lisab, et koondiste tiitlivõistlustele saatmiseks on võimalik taotleda abi kultuurkapitalist: «Kõik need eraldised kokku teevad vähemalt poolteist miljonit.»

Kui Postimehe artiklis viitab Tõnu Seil võimalusele, et male võiks saada lisaks eelarvelisele toetusele ka projektipõhiseid toetusi fondidelt, siis just selle „reha” peale on Eesti Maleliidu juhatus viimastel aastatel astunud. Aastatel 2007 ja 2008 olid meile antud Kultuuriministeeriumi esindajate poolt just sellised lubadused. Paraku need ametnike lubadused ka ainult lubadusteks jäid. Aga me olime Kultuuriministeeriumi asekantsleri teadmisel tõesti kasutanud riigi noortespordi raha ajutiselt Paul Kerese mälestusfestivali ning 2008. aasta maleolümpia ettevalmistuse ja olümpial osalemise finantseerimisel. Kui need üritused aga läbi said, siis leiti erinevaid põhjendusi, et miks ikka eelnevalt nimetatud allikatest toetusi eraldada pole võimalik.

Paratamatult hakkasid siis meie liikmesklubid avaldama pahameelt, et miks noortespordi toetuste ülekanded viibivad ning meie omakorda ootasime kokkulepete täitmist riigi poolt. Läks aga nii, et 2009. a. sügisel otsustas hoopis riik vastusammuna auditeerida Eesti Maleliitu noortespordi rahade sihipärase kasutamise osas. Meil ei ole midagi varjata, sest ka kõik võlgnevused klubide ees kajastuvad bilansis, ning me oleme ka riigile esitanud kõik nõutud dokumendid. Samas saatsime ka Kultuuriministeeriumi siseauditile oma seletuskirja, et miks meil on tekkinud konkreetsed võlgnevused (EML selgitus Kultuuriministeeriumi siseauditile). Kui EML-i selgitus läbi lugeda, siis ehk nii mõnigi mõtleb, et kas selles Postimehe artiklis T. Seili poolt pakutud võimalust saab väga tõsiselt võtta.
Paraku ei ole seda meie poolt saadetud ametlikku kirja aga Kultuuriministeeriumi dokumendiregistris. Tekib küsimus, miks?!

Teise näitena toon selgituseks nende fondide võimalike toetuste kohta Kultuuriministeeriumi kantsleri kirja 2009. aasta algusest, millega antakse meile teada, et EML-l ei olegi enam lootust saada fondide toetusi (kiri). Et asi oleks üheselt selge, siis ka väljavõte EML-i poolt 2009. aastal Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud taotlustest ja eitavatest vastustest (väljavõte). Seega on spordialaliitude ning noortespordi toetuste, samuti riiklikest fondidest (Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu) spordile toetuste eraldamine koondunud ühe kitsa ringi ametnike kätte ja nemad siis tegelikult väga oluliselt määravad ja otsustavad spordialade arengu ja tulemuslikkuse üle (andes selleks rahalisi võimalusi või mitte).

EML-i juhatus ei suutnud seda enam taluda ning seepärast oleme ka muutunud Kultuuriministeeriumile ebamugavaks partneriks, sest me soovime, et spordialasid Eestis koheldakse võrdsetel alustel.

Kui Kultuuriministeerium pakub malele 2010. aastaks 200 000 krooni tegevtoetust ja 393 000 krooni noortespordi toetust ning seda põhjendatakse asjaoluga, et tegemist on majandussurutisega, siis jäetakse paraku märkimata, et sporditoetused kogusummas alaliitudele vähenesid kuni 10%, kuid malele eraldatavad summad on kuni 30% väiksemad 2009. aasta toetustest.

Meil kõigil on selge, et Eestis harrastatavuselt 10. (kümnes) spordiala ei peaks olema riigi rahastamise pingereas 26. kohal. On konkreetsed tingimused, mida rahastamisel arvestatakse ning eelarveliste vahendite jaotamine alaliitudele peaks olema suhteliselt lihtne matemaatiline tehe. Aga paraku selline loogika spordisüsteemile eraldatavate toetuste puhul Kultuuriministeeriumis ei kehti.

Kui maleliidule eraldatakse tegevtoetuseks 200 000 krooni aastas (ehk pisut üle 16 000 krooni kuus), siis napib sellest summast isegi Eesti koondvõistkondade lähetamiseks maleolümpiale, rääkimata male arendamisest Eestis. Male harrastatavust arvestades on tegemist ilmselgelt ebavõrdse kohtlemisega!

Ja sinna juurde siis asekantsler Tõnu Seili pakutud variant, et võimalus oleks ka fondidest rahalisi vahendeid juurde saada 2010. a. maleolümpiaks. See oleks võimalus, mis on siiani enamasti vaid võimaluseks ka jäänud.

Selle postituse lõppu panen ka 2010. aasta riiklike eelarveliste vahendite jaotuse spordialaliitudele (jaotuskava, noortespordi toetus), millele on siis lisatud harrastajate arv, treenerite arv, noorte tiitlivõistluste medalid ja ka võrdlused eelmise aastaga. Kellel huvi, see võib siit saada väga põhjaliku ülevaate Eesti spordisüsteemi rahastamise telgitagustest. Kui male saaks riigieelarvelisi toetusi kooskõlas kehtestatud tingimustega, siis oleksid meie toetused ikka oluliselt suuremad.

Kuna tänane EML juhatus enam ei usu Tõnu Seili seniseid, enamuses täitmata jäänud lubadusi, mis on viinud male tänasel päeval majanduslikult keerulisse seisu, siis ongi ministeerium hakanud jõuliselt süüdistama kõiges meid ning samas otsib endale liitlasi nende hulgast, kes ei ole asjade tegeliku seisuga kursis ning kellele siis saab anda ka erinevaid lubadusi ja lootusi tulevikuks.

EML juhatuse eesmärk on saavutada olukord, kus riik kohtleb kõiki spordialasid vastavalt riigi enda poolt kehtestatud kriteeriumitele ning et male rahastamine oleks vastavuses malele kuuluva positsiooniga spordialade pingereas.
Ja siin loodame me ka kõigi malehuviliste toetusele, sest ei ole mõtet võidelda üksteise vastu, mis on „vesi Kultuuriministeeriumi veskile”.

Hendrik Olde, EML juhatuse esimees 17.03. 2010. a.